Mõjutavad sugulist aktiivsust ja käitumist. Pärast munaraku vabanemist munasarjast tekkib foliikul vedelikust , munarakkudest ja tema jäänustest KOLLASKEHA. See muutub endokriin organiks mis produtseerib progesterooni. Progesteroon valmistab emaka limaskesta ette loote implanteerumiseks, tagab normaalse raseduse arengu ja kõrvaldab ovulatsiooni tekke. g HÜPOFÜÜS ALUMINE AJURIPATS. Paikneb ajupõhimikul jaguneb ees, kesk ja tagasagaraks. EESSAGAR on dirigendiks endokriinnäärmetele. 1. ADRENOKORTIKOTROOPNE HORMOON ( AKTH ) mõjutab neerupealiste koore keskmist kihti. Suureneb kortisooli sekretsiooni. 2. TÜREOTROOPNE HORMOON (TTH; TSH)- mõjutab kilpnääret. 3. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON (FSH)- stimuleerib munasarjas folliikulite valmimist. 4. LUTEINISEERIV HORMOON (LH)- põhjustab folliikuli ruptuuri e. lõhkemist, ovulatsiooni ja kollakeha mod.
mida viivad läbi hormoonid. Neuraalne regulatsioon*- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ( e endokriinnäärmetes), kust hormoonid otse vereringesse väljutatakse. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus- mõõdab vere koostist ja temp. Ja reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Hüpofüüs e ajuripats- ( jaguneb kaheks- ees ja tagasagaraks) Eessagar - reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd ja kasvuhormooni ning opiaate( valu tundlikust) Tagasagar- osa kesknärvisüsteemist, vastutab Neerupealis- adrenaliin( füüsiline vastupidavus koormuse ja stressi ajal) Käbikeha Kilpnääre- ainevahetus, norm asv areng Kõrvalkilpnäärmed Kõhunääre- (insuliin- glükoosi liikumine vereringesse) Munasarjad- menstruatsioonitsükkel, rasedus Munandid- suguhormoonid
Mäju võib mõlemal juhul olla kas hormooni teket soodustav või pidurdadav. Seega võib vere hormoonitaseme regulatsioonis avalduda nii negatiivse kui positiivse tagasiside põhimõte. Neuraalset ja hormonaalset regulatsiooni ei saa teineteisest lahutada ega neid vastandada, nad põimuvad üksteisest läbi ja avalduvad kõikide organismi funktsioonide juhtimise juures. Hüpofüüs jaguneb erineva funktsiooniga ees-, kesk- ja tagasagaraks. Adenohüpofüüs moodustab 70...80% kogu näärme massist ning produtseerib mitteglandotroopseid hormoone (somatotroopne ehk kasvuhormoon ja prolaktiin) ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid ehk glandotroopseid hormoone (adrenokortikotroopne, türeotroopne, folliikuleid stimuleeriv ja luteiniseeriv hormoon). Neurohüpofüüsis kuulub tekkelt närvisüsteemi juurde ja kujutab endast hüpotalamuses asuvate neuronite aksonite lõpmete
annaabi.ee 
