pruunikas tundlad pikad pikkus 22-34 mm sarnane liik: roheline lauluritsikas Harilik lauluritsikas. Heinaritsikas eesselg lame, keskkiiluga värvus väga muutlik, laikudega tundlad pikad pikkus 21-45 mm Ääris-niiduritsikas eesselja küljed üleni heleda servaga tundlad pikad pikkus 14-20 mm Tirtslased Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel. Tirtsude keha on saledam. Hääle tekitamiseks hõõrub enamus tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Kahevärviline-rohutirts Harilik rohutirts. Tänan!
tirtsulised (Caelifera), kuhu kuuluvad veel ka sirtslased (Tetrigidae). Tirtslaseid on rohkem kui 6000 liiki. Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi ennekõike siristamisvõime ja tümpanaalelundite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle tekitamiseks hõõrub enamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised. Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid selline värvus toimib varjevärvusena. Tirtslaste kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit
mehhanism on ikka samasugune. Enamasti on helitekitamiselundid vaid isasloomadel, harva suudavad ka emased siristada. Heli vastuvõtmise elund paikneb pikatundlalistel eesjala sääres, see koosneb kahest jala vastasküljel süvendis paiknevast trummikilest (mis on mõnikord osaliselt kaetud) ning meelerakkudest, närvilõpmetest, lihastest jne. Lühitundlalised tekitavad heli kattetiibade ja tagajalgade abil. Tagareite siseküljel paikneb rida hambakesi, kattetiibade üks soon on aga väga tugev ja jäme. Jalgu hõõrutakse heli tekitamiseks vastu tiiba. Harvem on süsteem vastupidine - hambakesed paiknevad tiivasoonel, reiel on sile kiiluke, mille vastu neid hõõrutakse. Selline on näiteks käristaja. Lühitundlaliste tümpanaalelundid (helitajumiselundid) paiknevad tagakeha esimese lüli hingeavade taga. Elund koosneb ümmargusest
annaabi.ee 
