Vokaal Ü 1. Kuidas häälik Ü tekib? Ü on kõrge huulestatud eesvokaal. Keele ja lõua asend meenutab i moodustamist (kõnes kujuneb keele asend pisut tagapoolsemaks, häälikut õppides on aga kasuks, kui toome keele võimalikult ette). Huuled on torutatud nagu u hääldamisel, seejuures moodustub väiksem ja ümaram ava kui o hääldamisel, kuna lõug laskub minimaalselt. Ü moodustamist on suhteliselt lihtne omandada: keel, lõug ja huuled teevad rõhuhetkel üheaegse sööstu ette, pika üü korral jäävad sellesse asendisse toetuma. Keeletipp on vastu alumisi lõikehambaid, keeleselja esi- ja keskosa on tõusnud kõva suulae lähedale,
Vaegmadalad jäävad madalate ja keskmadalate vahele. Huulte asendi järgi labiaalvokaalid ehk ümardatud huultega vokaalid ja illabiaalid ehk ümardamata huultega vokaalid. Asetsevad diagrammil paaridena: vasakul ümardamata (nt i) ja paremal ümardatud (ü). Põhitunnuste kõrval ka muud tunnused: 1) Nasaalsus (märgitakse tildega) - õ 2) Eespoolne või tagapoolne keelejuur 3) Vokaali kõrgenemine või madaldumine 4) Vokaali eespoolsemaks või tagapoolsemaks muutumine 5) Vokaali helituks muutumine - ḁ 6) Vähenenud või suurenenud huulte ümardatus 7) Vokaali mittesilbilisus - ṷ Vokaalid jagunevad esinemissageduse poolest primaat- ja sekundaarvokaalideks. Primaarvokaalid on need, mis asuvad diagrammi välispiirjoonel (v.a a). Primaarseid hääldatakse ümardatud huultega. Primaarvokaalides ei ole tavaliselt piiranguid. Sekundaarvokaalid esinevad harvemini, üldiselt keeltes vähem, ja piirangutega. IPA VOKAALDIAGRAMM
annaabi.ee 
