Uuemal ajal võis skulptuuri võrdlemisel filmiülesvõtetega kindlaks teha, et kujuri terav silm oli tabanud kettaheitja suurima kehalise pingutuse momendi. Kuid Myron on momendi põgususe ja keha detailid allutanud selgele ülesehitusele. Kujur ei surunud oma muljeid mõnda enne väljamõeldud skeemi, vaid ta püüdis neid väljendada viisil, mis kergendaks vaatajal mõista üksikute kehaosade omavahelisi seoseid liikumise hetkel. ,,Kettaheitja" Ketta kõige tagapoolsema asendi valis kujur Myron, otsides poosi kuulsaima atleeti kujutava kunstiteose jaoks, mida me tunneme. Selle teose originaal on kaotsi läinud ja säilinud on ainult mitmesugusel määral restaureeritud koopiad. Myron oli antiikajal kuulus oma realismi poolest; üks tema teoseid oli pronkslehm, mis epigerammatikute järgi oli nii loomutruu, et tõelised vasikad püüdsid selle udarast piima imeda. On aga võimalik, et "Kettaheitja" puhul jäi tal realismist puudu
tendineum kõhuõõne, aitab kaasa Lihaseline osa: nimme-, hingamisel roide- ja rinnakuosa Välimised roietevahelihased - mm. intercostales externi Eespoolsema roide Tagapoolsema roide Rindkere seina moodustaja kaudaalne serv kraniaalne serv Roietetõsturid - mm. levatores costarum Rinnalülide ristijätked Roiete dorsaalsed osad Rindkere-sirglihas - m. rectus thoracis 4 (5) roie 1 roie Kraniodorsaalne saaglihas - m
annaabi.ee 
