3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba teliseks "nitelevaks" selle sna meieaegses mttes Proskenioni tagaphi kujutas tragdias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli vlismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli nitlejate ja kooriliikmete rivastumisruum. Kulisside aset titsid kolmetahulised prismad, mis prlesid pstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega. Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule nidati seda, mis toimus maja sisemuses (selle aparaadi konstruktsioon on meile lhemalt tundmatu), ja theologeion, millel
KANGELASLAULUD Hakati 10.sajandil kirja panema. Selleks ajaks vib nimetada, et on olemas juba rahvusriigid. Jrelikult on kangelaslauludes ka rahvusest juttu. Eriti prantsuse kangelaslaulud. Neid lid rnnumehed ehk onglrid (need, kes esitasid kangelaslaule, luulet; osavad trikimehed). Loeti ette ja jeti nagu jrjejutuna pooleli hel htul, et jrgmisel jtkata. Meieni on judnud 100 kangelaslaulu. Silmapaistvaim on Rolandi laul. Enamasti on kangelaslauludel neil ajalooline tagaphi, sndmus. Mida kaugemal minevikus see aset leidis, seda rohkem need teisenesid ja muutusid suurejoonelisemateks, krgelennulisemateks, reaalsustaju kadus, ilmnes muinasjutulisus ja erandlikkus. Rolandi laul on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lpus. Rgib Karl Suure sjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vltida ootamatuid rnnakuid, jetakse jrelvgi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad
annaabi.ee 
