Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski. Juba esimestel päevadel läksid mehed vaat et riidu, sest Pearu tahtis Andrest proovile panna, kui kange viimane ka on. Kui Pearu kõrtsist joobnuna tuli, oli ta peaaegu alati kuri ning seda said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pearu ja Andrese esimese tüli algeks sai kraav, mille Andres lasi Sauna Madisel Oru krundile kaevata, makstes ühe poole
neljakorde Eesti tšempion meeskondlikus söerajasõidus NSV Liidu meistersportlase autasu Kuna nende kolme põlvkonna vanusevahe on nii suur, siis ei saa nende saavutusi väga ajas võrrelda. Kuid saab öelda, et kõik kolm küsitletut on olnud oma ajastu ühed tugevaimad krossisõitjad Eestis. 3.7 Vigastused Kuna nende põlvkondade vahel on olnud väga pikk vahe ja motokross on selle ajaga väga palju muutunud, siis kahel vanemal sõitjal, Mati Tagaperel ja Elmet Varblasel, ei 11 ole esinenud peaaegu ühtegi vigastust, see-eest aga noorimal, Juss Laansool on esinenud neid väga palju. Jussil on olnud palju vigastusi, millest paljud on tekkinud sõiduvigadest ja osad ebaõnnest. Üldnarkooose on tal olnud umbes 20 ja ainsad terved luud on vasak reis ja vasak õlavars ning mõni sõrm ja varvas on ka puutumata. Matil ei esinenud tema sportlaskarjääri juures ühetegi luumurdu, välja arvatud mõne
annaabi.ee 
