VEELOOMADEST, KUID KA VETIKATEST. · NENDE SUUREMAD VAENLASED ON KALAD JA VÄHID. SARNASELT VIHMAUSSIDEGA HINGAVAD HARJASLIMUKAD KOGU KEHAPINNAGA. LIIVATÕLV · ERINEB OMA ELUVIISILT HARJASLIMUKAST. · ELAB VEEKOGU PÕHJAS, LIIVA SISSE KAEVUNULT. · OMAPÄRASED ON NAD KA SELLE POOLEST, ET HINGAMISEKS ON NEIL LÕPUSED, MIS ASUVAD KÜLGJÄTKETEL LIIVATÕLV · ÜHEST OTSAST SÖÖB VETIKAKÕDU JA IMEB LIIVA SISSE. · TAGAOTSAST LÜKKAB SEEDITUD JÄÄNUSED JA LIIVA VEEPÕHJA VÄIKESE MÜGARIKUNA VÄLJA · HTTPS://WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=J8TFQUM8UU4 PILDID http://miksike.ee/docs /referaadid2005/rand_l iivatolv_evelin.htm http://www.marlin.ac. uk/species/detail/142 6 KASUTATUD KIRJANDUS · HTTP://WWW.MIKSIKE.EE/DOCS/ELEHED/8KLASS/LOOMAD/KRISTELILEHED/8-6 -13-3
Lameussid Lameusside ühtlane või lülideks jaotunud keha on selja-kõhu suunas tugevalt lamenenud. Nende nahklihasmõik koosneb keha kattest ja mitmekehalisest lihastikust. Kõik siseelundid paiknevad parenhüümis kogu nahklihasmõiku täitvas õrnas koes.Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Selle asemel on arenenud kanalitekujuline erituselundkond, mida mööda vedelad jäägid eritatakse tavaliselt keha tagaotsast paikneva spetsiaalse eritusurve kaudu väliskeskkonda.Lameusside närvisüsteemi moodustavad pikinärvitüved. Neil on arenenud meeleelundid, sealhulgas keemilise meele elundid ja fotoretseptorid, samuti erilised tasakaalu elundid.Lameussidel puuduvad ringe- ja hingamiselundid.Lameussid on mõlemasugulised loomad (hermafrodiidid). Ümarussid Ümarussid ehk nematoodid on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad
reeglina orienteeritud tolle objekti füüsilistele omadustele (Lipp lipi peal (~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? Kapsas). Perifeeria moodustub üksustest, mis tekstivormilt pole mitte kirjeldused, vaid küsimused või ülesanded, ja jaguneb mitmeks allzanriks: keerdküsimused (Millal hakkavad pardid ujuma? -- 'Siis, kui jalad põhja ei puutu'), (liit)sõnamängud (Milline pea ei mõtle? -- 'Kapsa-, naela- vm. pea'), tähemängud (Loe mind eest ehk tagaotsast, ikka tõusen maast ja metsast... -- 'Udu'), kirjutusülesanded (Saa ükskord viisakaks), arvutusülesanded ("Tere, sada hane!"), sugulussuhetega opereerivad vm peamurdmisülesanded (Kolm professorit matsid oma venda professorit, kel ei olnud ühtki venda professorit), samuti seni termineerimata "tähelepanutestid" (Kui vana oli katlakütja?), piltmõistatused. (Peale tekstivormi eristab perifeerseid allzanre "päris"- mõistatustest veel
annaabi.ee 
