Lõiketasapinnaks nimetatakse tasapinda, mis on puutujaks lõikepinnale ja läbib tera lõikeserva. Põhitasapinnaks nimetatakse tasapinda, mis on paralleelne tera piki - ja ristettenihkega ja millele toetub treitera. Treitera peanurkadeks on taganurk , teravusnurk, esinurk ja lõikenurk.Neid nurki mõõdetakse pearisttasapinnal. Pearisttasapinnaks on tasapind, mis on risti pealõikeserva ja põhitasapinnaga. Taganurgaks (alfa) nimetatakse nurka treitera peatagatahu ja lõiketasapinna vahel, see vähendab tera ja tooriku vahelist hõõrdumist. Teravusnurgaks (beeta) nimetatakse nurka treitera esitahu ja peatagatahu vahel. Esinurgaks ( gamma) nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne.
mõju lõikeprotsessile; c laastu moodustumine raiumisel ja meisli geomeetria. joon. 79 Lõikeosa kuju (joon. 79c) ja teritusnurk määravad meisli geomeetria. Tahku, mida mööda lõikeprotsessis libiseb laast, nimetatakse esitahuks, tema vastas asuvat tahku - tagatahuks. Esi- ja tagatahu lõikumisel tekib lõikeserv. Meisli tagatahu ja töödeldava pinna vahelist nurka nimetatakse taganurgaks - . Kiilu külgede vahele jäävat nurka nimetatakse teritusnurgaks - . Esinurk - jääb esitahu ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahele. Lõikenurk - jääb esitahu ja lõiketasapinna vahele (joon. 79c ). Mida väiksem on teritusnurk, seda vähem jõudu on lõikamiseks vaja rakendada. Seepärast valitakse teritusnurk olenevalt töödeldava materjali kõvadusest ja tugevusest. Mida kõvem ja hapram on metall, seda suurem peab olema meisli teritusnurk
annaabi.ee 
