Katla töö ühe näidikuga on lubatud vaid piiratud aja jooksul – tavaliselt 20…30 min, mis kulub vahetuseks. Uue näidiku paigaldamisel on tähtis teada, et seda ei tohi kohe pärast katlale paigaldamist ühendada vee- ja aururuumiga, vaid näidikule peab andma 10…15 min aega soojeneda. Keskmisel ja kõrgel töörõhul töötavates kateldes kasutatakse veetaseme näidikutes klaasi asemel õhukestest vilgukiviplaatidest koostatud läbipaistvaid pakette, tagantvalgustust ning kraanide 6 ja 8 asemel kaugjuhitavaid kiireltsulguvaid ventiile. NB! Katla veetaseme langemisel alla alumise lubatud piiri ei tohi mingil juhul toitevett lisada, vaid katel tuleb viivitamatult seisata. Katla edasise töökõlbulikkuse üle otsustab vanemmehaanik igal konkreetsel juhul katla ülevaatuse tulemuste põhjal. Katla ohutut tööd tagavatest esmatähtsatest armatuurielementidest väärivad lähemat käsitlust
ristumiskohta. Mustvalgel kuvaril on reaalseid ekraanipikseleid samapalju kui rea - ja veeruelektroodide ristumiskohti. Värvilistes kuvarites on iga reaalse ekraanipiksli kohta 3 alampikselit (rea- veeruelektroodide ristumist). Värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter. Lõpuks on kuvar mõlemalt poolt kaetud polarisaatoriga - kontrastsuse parandamiseks ja peegelduste vähendamiseks. Lisaks kasutatakse kuva parandamiseks mitmesuguseid lisavahendeid: tagantvalgustust (kuvar ise valgust ei kiirga) ja kahekordset skaneerimist (dual scan). Viimane tähendab seda, et kuvarimaatriks jagatakse kahte rõhtsesse ossa, mis mõlemad töötavad samaaegselt. Selle tulemusena tõuseb pildi kontrastsus, väheneb pildi rageerimisaeg ja pildi võbelemine. TFT (Thin Film Transistor) on üks aktiivmaatrikstehnoloogia liike. Tema peamiseks osaks on klaasipinna peale kantud õhuke fotolitograafia tehnoloogias tehtud transistorimaatriks- siit ka nimi. Iga
Mustvalgel kuvaril on reaalseid ekraanipikseleid samapalju kui rea - ja veeruelektroodide ristumiskohti. Värvilistes kuvarites on iga reaalse ekraanipiksli kohta 3 alampikselit (rea- veeruelektroodide ristumist). Värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter. Lõpuks on kuvar mõlemalt poolt kaetud polarisaatoriga - kontrastsuse parandamiseks ja peegelduste vähendamiseks. Lisaks kasutatakse kuva parandamiseks mitmesuguseid lisavahendeid: tagantvalgustust (kuvar ise valgust ei kiirga) ja kahekordset skaneerimist (dual scan). Viimane tähendab seda, et kuvarimaatriks jagatakse kahte rõhtsesse ossa, mis mõlemad töötavad samaaegselt. Selle tulemusena tõuseb pildi kontrastsus, väheneb pildi rageerimisaeg ja pildi värelemine. Passiivmaatriksite suureks eeliseks on nende hind. Negatiivse poole aga kallutavad üles nende kehvemad tehnilised parameetrid: nad pole nii kontrastsed kui aktiivmaatrikskuvarid ja
annaabi.ee 
