10 Sarnane Eesti presidendi valimiskoguga, koosneb parlamendiliikmetest ja liidumaade esindajatest 6 Kantsleril ja valitsusel peab olema Bundestagi enamuse toetus. On kaks suurt ja mitu väikest parteid, ,,suured" ehk CDU/CSU ja SPD on vaheldumisi olnud riigis võimul. Saksa kaitsevägi (Bundeswehr) on kaitseministri juhatuse all. Kuna kaitseminister valitsuse liikmena on tagandatav Bundestagi poolt, siis püütakse sellega vältida Weimari vabariigi aegset olukorda, kus Wehrmacht allus vaid presidendile, kelle üle parlamendil puudus kontroll. Täna on presidendi roll riigis väga väike. Sisepoliitika 14.08.1949 toimusid esimesed Saksamaa Liitvabariigi üldvalimised, kus Bundestagi valiti 402 liiget. Teiste seas pääsesid parlamenti ka 15 kommunisti. SPD juht Kurt Schumacher oli küll populaarne ja viis oma partei võidule, kuid ei suutnud
üks Avignoni ja teine Roomas. Veel kehvemad rahaasjad, kahte kuuriat tuli ülal pidada. Maksukoormus ja vajadus raha hankida kasvasid. Idee, et paavst ei peaks olema pea vaid kirikukogude otsuste täideviija (võim kontsiilidele, täideviiv võim paavstile) kontsiliarism. Kontsiil kirikukogu. 1409 kutsuti Pisasse kontsiil paavsti vaidluse laghendamiseks, kumbki paavst ei tunnistanud kontsiili otsust. Kontsiil tagandas mõlemad paavstid (paavst pole tagandatav Gregorianuse bulla järgi). Kontsiil valis uueks paavstiks Aleksander V, kumbki paavst ei tunnistanud seda ja nüüd oli juba kolma paavsti aga Aleksander V tunnistati enamikes riikides. Kontsiil valis uueks paavstiks Johannes XXIII (Balthazar Cossa). Paavst läks omaenese kontsiiliga tülli, 1415 kuulutas kontsiil end paavstist ülemaks. Conzilis (linn) lasti ka Jan Hus hukata, seal mängis rolli Johannes von Wallenrode. Kontsiil käskis
annaabi.ee 
