figuur. See asend pärineb nii kreeklaste kui ka etruskide söömiskultuurist: nimelt lamades ja tõstetud ülakehaga oli kombeks istuda ülikute pidusöökidel. Tihti olid hauakambrid kujundatud elutubadena, mille seintel olid lisaks seinamaalidele ka illusoorsed uksed ja aknad. (Kangilaski 2003: 74) Alpatov(1973: 164) on etruskide sarkofaage iseloomustanud järgnevalt: sarkofaage, milles lamasid abielupaari laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute portreekujutistega. Surnute hea käekäigu tagamiselt ilmutasid etruski kunstnikud ebatavalist arukust ja oskasid hästi edasi anda lahkunute omapäraseid jooni. Selles ületavad nad Alpatovi arvates nii egiptlasi kui ka kreeklasi. Kõne all olevad kunstiteosed olid sageli rohmakalt joonistatud ja seejärel väga kirevalt üle maalitud. Aegajal võis esineda isegi liiga vaba teostust, mille põhjusena võib välja tuua õige mõõdutunde puudumise. (Alpatov 1973: 165) Siinkohal on oluline välja tuua
sõnastamisest, interpreteerimise viisist jms. Max Weber teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks, kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus. Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. 2. Sotsiaalseid muutusi käsitlevad teooriad LINEAARSED - muutused toimuvad kindlas suunas ja vormis. Ühiskond areneb lihtsamatelt vormidelt keerulisematele, kollektiivse heaolu tagamiselt individuaalse heaolu arvestamisele. Evolutsionism, sotsiaal-darvinism, majanduslik determinism, moderniseerumine jms. TSÜKLILISED - ühiskonna areng võrreldav elusolendi elukaarega (sünnib, areneb, küpseb, mandub, sureb). Spengler - "Õhtumaa allakäik". Pendeldamine ühest äärmusest teise, läbides lühikese tasakaaluperioodi. N.: ideekesksuselt naudingukesksusele ja vastupidi. SELETAVAD TEOORIAD FUNKTSIONALISM. Ühiskond on suur omavahel seotud osade SÜSTEEM, milles