peamiselt okupeeritud alade elanikest. Eestis formeeriti 1943 658., 659. ja 660. idapataljon. Üksuste tegevus lõpetati 1943. aasta kevadel. POLITSEIPATALJONID elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944. aasta vahetusel politseipataljonideks ümbernimetatud väeüksused. Enamus nendest väeosadest formeeriti rindeväegruppide tagalateenistuses vahi- ning valveteenistuse teostamiseks. Kaitsepataljone ja abipolitseiformeeringuid formeeriti enamiku Saksamaa relvajõudude poolt Teise maailmasõja ajal okupeeritud piirkondades. 20. EESTI SS-DIVIISIKS oli Teises maailmasõjas Relva-SSi koosseisu kuulunud väeosa, mis loodi jaanuaris 1944 Neveli rindel. Diviisis võitles kokku umbes 70 000 sõdurit.[3][2] Väeosa lahingutegevus toimus idarindel ja lõppes 1945. aasta mais Tšehhis
Lahinguristsed 1942/43. aasta vahetusel Velikije Luki all, suured kaotused (3/4 algkoosseisust, sh sakslaste poole ülejooksnud 1800 meest). Uuesti rindel alles 1944. aasta suvel, kui sõda taas Eestisse jõudis. 2. Saksa vägedes Mittesaksa üksuste moodustamine Wehrmachti koosseisus polnud lubatud, võis moodustada üksusi tagalateenistuseks. · Ida- ja politseipataljonid vabatahtlikud, kasutati tagalateenistuses, partisanide vastu võitlemisel, hiljem ka rindel, u 10000 meest. · Eesti Leegion 1942 hakati formeerima Relva-SS-i kuuluvat üksust vabatahtlikest (7000 meest), selle koosseisus pataljon ,,Narva", mis sõdis Ukrainas. Eesti Leegion reorganiseeriti hiljem 20. (Eesti) SS-diviisiks. Vabatahtlikkuse küsimus miks astuti Saksa relvajõududesse? · Soov võidelda Eesti Vabariigi okupeerinud NSV Liidu vastu ja taastada Eesti
annaabi.ee 
