paanika. Rinne murti läbi 12 km ulatuses. Pealetung suudeti aga peatada. Idarinne 1917. 1. juulil algas Edelarindel Vene vägede pealetung. Algul oldi edukad, kuid hiljem ei jätkunud enam võitlusvõimelisi vägesid. Saksalased kasutasid Vene segadust ära ning ründasid Venelased taandusid peaaegu ilma vastupanu osutamata. Pealetung oli nurjunud. 3. sept. langes Riia linn sakslaste kätte. 29. sept. saabusid Saaremaa looderannikul asuvasse Tagalahte Saksa sõjalaevad. Oktoobri algul vallutasid sakslased Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa. Venemaa väljus sõjast Brest-Litovskis sõlmitud vaherahuga. Caporetto katastroof. Itaalia kaitses Caporettot. Selle aga vallutasid koos sakslased ning austria-ungarlased. Caporetto sai lüüasaamise sünonüümiks. Läänerindel 1918. Keskriigid lootsid peale Venemaa väljaastumist võitu. Inglise vägesid neil siiski purustada ei õnnestunud. Liitlasvägede ülemjuhataja
nende seas ka 1. eesti polgu kaks pataljoni. Kaitset juhtis siin kontradmiral Dmitri Svesnikov ja tema staabiülem oli kapten Nikolai Reek. Vene laevastiku merejõud Liivi lahel koosnesid kahest vanast soomuslaevast (Slava ja Grazdanin), 3 ristlejast ja 33 hävitajast, lisaks väiksemad laevad. Liivi lahe laevastikku juhtis viitseadmiral Mihhail Bahhirev. Saksa dessant Saaremaale operatsioon Albion algas 12. oktoobril 1917 ja kestis viis päeva. Dessant maandati Tagalahte. Operatsiooni üldjuht oli jalaväekindral Hugo von Kathen, kellele allus XXIII reservkorpus. Sellele oli juurde antud 42. jalaväediviis kindralleitnant Ludwig von Estorffi juhtimisel. Dessandiks moodustatud merejõududesse kuulusid lahinguristleja ,,Moltke", 10 lahingulaeva, 9 ristlejat, 58 hävitajat ja kuus allveelaeva, lisaks 181 mitmesugust abilaeva ja 124 mootorpaati. Dessantlaevastiku juht oli viitseadmiral Erhard Schmidt