(ligikaudu miljon tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, meremuda ja järvemuda. Üleriigilise tähtsusega meremuda maardlad on Haapsalu (Tagalaht), Kuressaare (Mullutu- Suurlaht) ja Käina laht (joonis), meremuda koguvaruks hinnatakse 3022300 tonni. Mudakiht lasub suhteliselt madalas vees 0,7–2,0 meetri paksuse kihina. 2009. aastal ammutati 100 tonni järvemuda (raviks) Ermistu järvest ja 100 tonni meremuda (raviks) Haapsalu Tagalahest, põlluväetiseks järvemuda ei toodetud. Eesti Statistikaameti andmetel oli aastal 2006 kolm meremudamaardlat varuga 3023,1 tuhat tonni ja 12 järvemudamaardlat varuga 2663,5 tuhat tonni. Kokku toodeti aasta jooksul 0,8 tuhat tonni meremuda ja 0,7 tuhat tonni järvemuda. Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ca 0,65 miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks.
LAIENEB MANDRI SUUNAS. HAAPSALUS ELAB 01. JAANUARI 2015 AASTA SEISUGA 10160 INIMEST, SEAL HULGAS 4511 MEEST JA 5649 NAIST. LINNA SÜMBOLITEKS ON LINNA VAPP (LISA 1) JA LIPP (LISA 2). HAAPSALU ON SAJANDEID TUNTUD SOOJA MEREVEE, RAVIMUDA JA VÄRSKE ÕHU POOLEST. TÄNU HAAPSALU LAHE MADALATELE LAHESOPPIDELE SOOJENEB MEREVESI SUVE ALGUSES KIIRESTI JA PÜSIB KAUA SOE. HAAPSALU TUNTUIMA RANNA PARALEPA VEETEMPERATUUR ON SUVEL EESTI MERERANDADEST KÕIGE SOOJEM. HAAPSALU TAGALAHEST PÄRIT MEREMUDAGA SAAB RAVIDA HAIGUSEID. LINNA VAATAMISVÄÄRSUSTE SEAS ON KÕIGE HINNATUIM ÜLE 700. AASTA VANA PIISKOPILINNUS JA TOOMKIRIK. MEREÄÄRSET PROMENAADI KAUNISTAB PUITPITSILINE KUURSAAL JA KÕLAKODA. AINULAADNE ON KA 216 MEETRI PIKKUSE KATUSEGA KAETUD RAUDTEEJAAMA PERROON. AASTARINGSELT PAKUB HAAPSALU KULTUURIÜRITUSI (VALGEDAAMI PÄEVAD), MAITSVAID SÖÖKE JA KAUNIST KÄSITÖÖD (HAAPSALU PITSSALLID). LINNAS SAAB AEGA VEETA:
annaabi.ee 
