Ukraina Kreeka Katoliku kirik Eestis Ukraina Kreeka Katoliku Kirik on katoliku kiriku osa. Ukraina Kreeka Katoliku kirikusse kuuluvad enamasti Lääne-Ukraina õigeusklikud, kes Bresti uniooniga (1596) ja Užgorodi uniooniga (1649) tunnistavad Rooma Katoliku kiriku Rooma paavsti jurisdiktsiooni. Tallinnas asuv Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik on pühendatud Kolmekäelisele Jumalaemale, kes on kõigi elusolendite, alusetult süüdistatute või ebaõiglaselt tagakiusatute kaitsja. Neitsi kaitseb ka neid, kes on ilma põhjuseta süütult kannatanud. Liitunud kirikuna sulatab see kokku nii katoliku kui ka õigeusu traditsioonid ning on allutatud Paavsti juhendamisele. Kreeka-Katoliku kirik ei ole Eesti jaoks uudne, andmed sarnaste koguduste kohta ulatuvad tagasi 17.sajandisse. Ukraina Kreeka-Katoliku kiriku Tallinna kogudus oli asutatud 1991. aastal Kiievi-Galiitsia metropoliidi Vladimir Sternjuki õnnistusel
riigikaitseressursside vähendamine. Soome pidas NV´d ohtlikuks. Toetumine Rahvaste liidule ja võetu omaks põhjamaine erapooletuspoliitika ideaalis (ametlik deklaratsioon alles 1935) aga mitte patsifismi. Desarmeerumist toetasid liberaalid ja sotsdemokraadid (motiiviks ka raha säästmine) 1920.ndatel aastatel Skandinaavia riikide aktiivsus rahvastevahelises poliitikas: 1) Rahu tagamiseks 2) Desarmeerimise edendamiseks 3) Humanitaarküsimustes Inimõigused ja pagulaste ja tagakiusatute probleemid. Polaaruurija ja diplomaat Fridtjof Nanseni tegevus sõjavangide ja Venemaa pagulaste ja näljahädaliste heaks (Rahvasteliidu pagulaskomiskoni juht. Nanseni pass (kodakondsuseta isikute reisidokument). Nobeli rahupreemia. Oslo konventsioon 1930 Euroopa väikeriikide tihe omavaheline koostöö Rahvasteliidus, ka kaubandus- ja tollipoliitika Oslo kaubanduspoliitiline konventsioon 1930, osapooled Rootsi, Taani, Norra, Madalmaad, Belgia, Luxembourg (Soome ühines 1933)
annaabi.ee 
