suitsetamise lopetamisse, mis omakorda voib olla mojutatud uskumustest, et suitsetamise lopetamisel on positiivsed tagajarjed. Vaga oluline on teada, et inimestel tekib kavatsus lopetada suitsetamine ainult siis, kui nad tajuvad, et suitsetamise negatiivsed tagajarjed puudutavad konkreetselt neid endid. Suitsetaja voib olla kull teadlik ja veendunud, et suitsetamine on uldiselt ebatervislik, kuid arvab, et temal isiklikult on toenaosus kannatada suitsetamise negatiivsete tagajargede tottu vahene. See uldine teadmus ei mojuta sel juhul aga inimese suhtumist oma kaitumise muutmiseks. Planeeritud käitumise teooria Planeeritud käitumise teooria on Ajzeni poolt (1988) täiendatud põhjendatud tegutsemise mudel. Planeeritud käitumise teooria jargi eelneb käitumise muutusele kontrollitunnetus, mis on sarnane enesetõhususe kontseptsioonile. Mudeli jargi mõjutab kontrollitunnetus kaitumise muutmise kavatsust. Transteoreetiline mudel
meetodiga paralleelselt ka stsenaariumianaluuse ja stressteste. Stresskahjumi all moistetakse kahjumi suurust, mis tekib vahetoenaoliste, kuid voimalike negatiivsete stsenaariumite korral naiteks Balti riikide valuutade 50%-se devalveerimise korral Optsiooniportfelle hinnatakse enamusel juhtudel ainult stresstestidega. 40. Riski maandamise meetodid Riski votmisel puutakse end tema negatiivsete tagajargede vastu kindlustada ehk riski katta. Tahtsamateks riski maandamismeetoditeks on: •• lepingu teise osapoole analuusimine; •• riski diversifitseerimine; •• avatud riskipositsiooni limiteerimine; •• riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel; •• reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks; •• mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga;
annaabi.ee 
