Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tagafrondi" - 5 õppematerjali

Teine labor
2
doc

Teine labor

17 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 "18" 1 0 0 1 0 Väärtuse "17" saabumisest loenduri väljundisse teatav indikaator omandab kuju: "17" Q0 & Q4 Et loendurit pärast sisendisse kahendvektori "10001" saabumist nullida, pean järgmise tagafrondi saabumisel genereerima väärtused "0" sisendeisse Q 4 ja Q1, kuna kümnendarvu "18" kujutab vektor 10010. Loenduri kombinatsioonskeem, realiseerituna JK trigeritel.. kokku 5 trigerist koosnev ahel: "17" & . Q4 . Q3 . Q2 . Q1

Informaatika → Arvutid i
376 allalaadimist
Loendamine-Kaugõpe
2
pdf

Loendamine. Kaugõpe

Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem.

Õigus → Sissejuhatus kohtumenetluse...
30 allalaadimist
7 – segmendilise indikatsioonielemendiga 19 nd jadaloendur
4
doc

7 – segmendilise indikatsioonielemendiga 19 nd jadaloendur

Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
46 allalaadimist
Arvutid konspekt
54
docx

Arvutid konspekt

Segmendi number on indeks segmendi tabelis, mis osutab lehekülgede tabeli baasaadressile. Seega vastab igale segmendile oma lehekülgede tabel ja segment on jagatud mitmeks leheküljeks. Mikroarvuti andmebahetus:  Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne siin Kõik tegevused on seotud sünkrosignaaliga. Kõik tegevused on seotud esi või tagafrondiga. Näiteks kolme taktiga mälust lugemine. Esimese takti alguses paneb protsessor aadressisiinile aadressi. Tagafrondi ajal väljastab protsessor mälust lugemise signaali. Teise takti tagafrondi ajal väljastab mälu aadressile vastava sõna andmesiinile ja samal aja teatab signaaliga Ready andmete valmisolekust. Kolmanda takti esifrondi ajal loeb protsessor andmeb andmesiiinilt. Tagafrondi ajal lõpetab mälu andmesiinil andmete väljastamine, samuti signaali ready. Protsessor lõpetab aadressi väljastamise ja võtab mälust lugemise signaali ära. Protsessori andmeedastuse kiirus ei ole alati vastuvõetav

Informaatika → Arvuti
43 allalaadimist
Skeemitehnika konspekt
32
doc

Skeemitehnika konspekt

mis ajaliselt tekivad sisendimpulsi esi- ja tagakülje Diferentseeriva lüli väljundpinge UV sõltub sisendpinge US muutumise kiirusest. Mida kiiremini muutub US , seda suuremaks kujuneb UV, kuid mitte suuremaks kui US-i amplituud (kui skeemis pole induktiivsusi). Ristkülikimpulssidel on esi- ja tagaküljed max-lt järsud ja dif. lüli annab väljundis sisendimpulsi esi- ja tagafrondi ajal max amplituudiga väljundimpulsi. Impulsi hor. osa ajal on pinge sisendis muutumatu (pinge muutumise kiirus on 0) ja seetõttu ka UV = 0. Dif. lülisid kasutatakse ajaliselt lühikeste impulsside formeerimiseks pikematest järsu esi- ja tagafrondiga sisendimpulssidest. Dif. lülised koos operatsioonvõimenditega saab kasutada matemaatiliseks diferentseerimiseks analoogarvutis. Dif. lülina võib kasutada ka takistit ja induktiivsusest koosnevat LR-lüli, kust UV võetakse:

Informaatika → Telekommunikatsionni alused
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun