Daam armus aga Leonettosse, kes ka teda vastu armastas. Rüütles Lambertuccio armus ka daami, kuid see noormees oli naisele vastumeelne. Kui Isabella mees ükskord kodust läks, tulid teised 2 meest Isabellat külastama. Leonetto peitis end Lambertuccio eest, sest kartis rüütlit. Rüütel ja naine vallatlesid, kui samal ajal daamu mees koju tuli. Naine mõtles ruttu plaani, mis seisnes vales, et üks noormees olevat teist taga ajanud ja tagaajatav naise juurde varju jooksnud. Abikaasa kiitis naist teo eest. Mees ei saanud kunagi Isabella armukestest teada. Selle loo moraaliks leian, et kavalus ja nupukus on kasuks igal eluhetkel ja neid omadusi oleks igal inimesel kasulik omada. Kaheks lugu rääkis ilanos elavast saksa palgasõdurist Wolfartist. Ta armus Ambruogiasse, kuid naine oli aga juba abielus. Naine oli nõus mehe armastusele vastu tulema raha pärast. Mees
Muinasjutt lastekirjanduse alusena • loomamuinasjutt - põhineb antropomirfismil ja zoomorfismil ◦ tegelasteks nii loomad, taimed, kivid kui ka isikustatud loodusjõud (külm, tuul jne) ◦ igale loomale antud kindel karakter, ka sotsiaalne roll ◦ ürgsema päritoluga loomamuinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest (nt inimese samastumine loomaga - libahundi ainestik) ◦ iidne konflikt - sööja-söödav, tagaajaja-tagaajatav, tugev loom- nõrk loom -- teiseneb ajapikku sotsiaalseks vastuoleuks: rikas - vaene, rumal-tark ◦ loodusrahvaste (siberi, indiaani) jms muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavas kui euroopa rahvaste muinasjuttudel. • Imemuinasjutt - kajastab reeglina sotsiaalseid vastuolusid, rutiinse seisundi muutust (nt sotsiaalse olukorra taastamise ja sotsiaalse tõusu narratiivid)
annaabi.ee 
