Nad ei piirdu ainult kodu ja lasteaialastega vaid räägivad ka loodus- ja ühiskondliku elu nähtustest. 4-6 aastased lapsed tunnevad juba põhivärvuste kõrvalt ka kõrvalvärvusi. 6-7 aastaste laste puhul (vanemas rühmas) on märgata,et paljud lasped(eriti poisid) on kasvult pikemaks veninud. Kui lapsed mängivad,siis nad ei lepi kergelt kaotusega ja tahavad alati võita. Mõned lasped muutuvad kohati agresiivseks ja kipuvad teisi norima ja mõnitama. Meeldib mängida tagaajamis mängu. Poisid kipuvad nokkima ja norima just tüdrukute kallal. Ja kui üks on algataja,siis teised lähevad tema mänguga kaasa. Mida vanemaks lapsed saavad,seda arenenumad on ka nende füüsilised võimed. Mida vanemad seda painduvamad, kiiremad ja tähelepanelikumad on lapsed. Seitsmesed lapsed on juba kehaliselt aktiivsed. Võrreldes väikeste ja keskmise rühmaga oli vanemal rühmal paremini välja paista nende iseloomu omadused. Siis on juba selgelt välja paista, millised
ei olda veel väga kindlad jalgadel tuleb tihti ette kukkumisi või ebaõnnestumisi. Sellisel juhul on julgustamine väga tähtis, et laps ei jätaks katki proovimist. Näiteks kui laps trepist ronib on hea, kui ema või isa on juures, käed abivalmilt ette sirutatud. See tekitab lapsele turvatunde ning see soodustab edasi proovimist. Jätkuvalt tuleks kiita õnnestumiste korral. Maimikud armastavad väga erinevaid liikumismänge. Näiteks meeldis mu noorimale vennale kui ka noorimale õele tagaajamis mäng, kus nad jooksid ümber laua ja ma püüdsin neid kätte saada. Alati oli maja selle mängu ajal naeru ja kilkeid täis. Lähenedes teisele eluaastale oleks hea, kui vanemad mõtleksid välja erinevaid liikumismänge. Näiteks nukuvankriga toas ringijalutamine või kasvõi vanematele järgnemine igapäevastes toimetustes. Lastele väga meeldib näidata, kui millegagi hakkama saab, nii et kiitmine on endiselt väga tähtis, sest see julgustab teda edasi õppima uusi oskusi