Kitsalt alalt Lõuna-Eestis (Tõrva, Rõuge, Otepää) on mõned teated kuke- või kanaliha söömisest hobusetallis, et hobused edeneksid. Et ei tuleks leivapuudust, soovitati ahjuluud ja leivalabidas kriitiliseks ajaks tuppa jätta.Leiba ahjust välja võttes jälgiti, kas kellegi õnneks pandud kõrs on kõrbenud. Nääripäevaks küpsetatud leiva- või saiakaku nimetus Saaremaal nääris. Nääriööl on taevavaatlust peetud isegi olulisemaks kui jõuluööl. Taevavaatlus ja selge öö tähendasid, et järgmisel aastal on laudas palju noori loomi. Tähistaevas võis tähendada veel head viljasaaki või heina-aega, rikkalikku pähkli- või kalasaaki. Halb märk on see, kui mets on lumeta (oodata on ikaldust ja nälga). Kui mets on lausa lumevangis, puud lumest lookas või koguni murduvad, arvatakse, et tuleb sõda ja hävingut. Rannarahvas jälgis, kus on mere kohal eriline heledus
Pikkamööda kujunesid välja ühtsed seisukohad, mille alusel tekkis kindel tseremoniaal ja etikett. ,,Sõja ja rahu õigusest" loeb välja saadiku tollase rolli: 1) õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud. 2) saadiku ja kaaskonna isiku ning vara puutumatus e. eksterritoriaalsus. 15. Teadus 17. sajandil. Galileo Galilei (1564-1642) õppis arstiteadust, siis pühendus matemaatikale. 1609.a. valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlust. Avastas Kuu peal olevad mäed ja arvas nägevat ka merd. 1610. avastas 4 Jupiteri ümber tiirlevad kuud, ning leidis, et Kopernikul oli õigus, kui ta väitis, et maa tiirleb ümber Päikese. Vabalangemise seadus ja inerts. Avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." Isaac Newton (1643-1727) 17. saj. suurim füüsik. Teaduslik leiutis oli peegelteleskoop, selle abil avastati, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest e. spektrist
annaabi.ee 
