.................................................. 3 5. KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 9 2 1. SISU, MÕTE Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud ülestõusmise ega taevassemineku võimalikkusesse. Seepärast kutsuti teda ka Uskmatuks Toomaks. Teda peetakse puuseppade, ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühakuks, tema tunnuseks on oda. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet. Rahvasuu on seostanud toomapäeva ka
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=313, 30.11.2014. 29 F.Büttner, A. Gottdang. 8 teistest. Kindlasti oli ta hea ema, Jeesus armastas teda. Selle kohta on palju tõendeid Piiblis. Kindlasti palvetas ta elu ajal enda eest, oma perekonna eest ja isegi Jeesuse eest. Kuid Piiblis ei leia kohta, kus oleks mainitud et Jumal andis temale ülesande palvetada teiste eest. Samuti pole kirjas Piiblis Maarja taevassemineku kohta. Protestantlikus liikumises peetakse Piiblit ainukeseks ülimaks õpetuseks. Suur osa piltidest, mis selle referaadi valmimise käigus vaadatud, on kujutatud katoliikliku ja õigeusu kirikute tavasid järgides. Heaks näiteks on pildid Jeesuse ristimisest. Piibli kohaselt Jeesuse ristimine toimub vees, Jordani jões. Katoliku kiriku Jeesuse ristimise traditsiooniline kujutamine on teistsugune. (Vt. Illustratsioonid. Pildid 30–31, 33–35, 39, 40 ja 42). Ehkki, Jeesust on näha
aastaks. Üksikuid teateid on toomaste tantsudest ja lauludest, mis värsimõõdu järgi otsustades on suhteliselt uued. Allikas http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php TOOMAPÄEV 21. detsember on rahvakalendris TOOMAPÄEV - apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud ülestõusmise ega taevassemineku võimalikkusesse. Seepärast kutsuti teda ka Uskmatuks Toomaks. Teda peetakse puuseppade, ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühakuks, tema tunnuseks on oda. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet. Rahvasuu on seostanud