maailmasüsteem seisnes selles, et universumi keskpunktiks on Päike, Maa on aga tavaline planeet, mis ümber Päikse tiirleb. Lisaks eelnevale näitas ta veel, et kõik planeedid tiirlevad ühtlasi ka ümber oma telje. Oma peateose avaldas ta 1543. aastal raamatuna ,,Taevasfääride pöörlemisest". See teos pani aluse teaduslikule revulutsioonile, muutes pikka mööda inimeste mõtlemist. Ptolemaiose maailmasüsteemile oli tekkinud tõsiseltvõetav konkurent, mis põhjendas ja ennustas taevasi liikumisi mitte halvemini kui Ptolemaiose mudel . Johannes Kepler Koperniku õpetust täiendas ja põhjendas Johannes Kepler, kes oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Ta oli Koperniku maailmasüsteemi pooldaja ning uusaja astronoom, kes näitas, et planeetide orbiidid (tiirlemisteed) on ellipsikujulised. Tal oli ka Kuu liikumise jõuteooria- Maa on jõud, millega ta Kuud liikuma paneb. See sai gravitatsiooniteooria eelkäijaks tema hilisemale
8 lähemat tuttavaks saamist (vt foto 2). [2] 9 2.1 Siniroheline valgus 10 Moeareenil pole sellist roheliste toonide pealekasvu varem nähtud. Palju on külmi, sinakaid 11 varjundeid, mis meenutavad pigem smaragdlinna võluri maagilist lossi kui vanaema salatipeenart. 12 Spekter läheb sujuvalt üle sügise siniroheliseks, mis suvisest märksa rahulikum, tumedam ja 13 murtum. Järskude kontrastideta jõuame Yves Kleini kirka siniseni ja sinilillani, milles on nii taevasi 14 avarusi lähendavaid kergeid toone kui ka elektriseerivat kirkust. [2] 15 Siniste-roheliste inspireerivas meres saab kõige kaunimaid harmooniaid luua toone omavahel 16 kombineerides ja teravate kontrastide sissetoomist vältides. Kuid mõistagi saab värve kasutada ka 17 aktsendina, et elustada musta, pruuni, halli või öösinist. [2] 18 Tänapäeva inimeste mõtteviisis on toimumas tohutud maanihked, mis leiavad oma väljundi 19 moepaletil
annaabi.ee 
