Valitseja Austamise hing. Selle rajas klakoolipetaja Hong. Ta oli tutvunud kristliku petusega, kohandanud selle phimtteid Hiina traditsioonilistele tekspidamistele ja pdis oma mtteid hakata levitama rahva seas. See viis paratamatult kokkuprkele valitsusvimudega. Salahing alustas relvavitlust Qingi dnastia vastu ja see kestis 15 aastat. Hongi poolehoidjaid hakati kutsuma taipingideks suure hveolu eest vitlejateks. Kesk-Hiinas lid nad oma riigi, mille nimetasid Suure Hveolu Taevariigiks. Pealinnaks sai Nanking. Hong kuulutati uue riigi keisriks. Ta lhemad vitluskaaslased said vrsti tiitli. Talupojad, kes olid massiliselt hinenud taipingidega, ei saanud midagi. Peagi tekkisid taipingide seas lahkhelid, isegi kokkuprked. Paljud lksid koju, saamata lubatud hveolu. Taipingide juhid ei suutnud korrastada riigi rahandust, luua kontakte teiste Mandu-vastaste liikumistega ega arendada suhteid vlisriikidega. Viimased jlgisid hoolega taipingi liikumise kulgu
Bellingshausen (Antarktika), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia), August von Kotzebue (kirjanik) - Maapäev (kõrgeim otsustusõigusega instants). Juht: Liivimaal maamarssal, Eestimaal peamees. Võimuperiood kestis kolm aastat. Tähtsaim ülesanne: esindada rüütelkonna huve. Täidesaatev organ oli maanõunike kollegium, mis koosnes 12 maanõunikust, eluaegsed. - Kaasaegne kroonik nimetas Liivimaad ,,aadli taevariigiks, vaimulike paradiisiks, välismaalaste kullakaevanduseks ja talupoegade põrguks". - Liivimaa maanõunik Otto von Rosen väitis, et mõisnikele ie kuulu ainult talupojad, vaid ka kogu nende vara. - Suure põhjasõja laastamisele järgnenud masendusaastail leidsid inimesed lohutust uues vaimses sõnumis, mida levitasid määri vennad ehk HERNHUUTLASED. Rõhuasetus lugemisele, mis tõi kaasa kiire kirjaoskuse kasvu ja raamatute arvu tunduva suurenemise
annaabi.ee 
