linnud, kes on ennast tiibadega katnud, nad ei näe valgust, nad istuvad pimeduses. Ma sisenesin tolmu majja ja ma nägin Maa kuningaid, nende kroone ära pandult...." 1.Muutus filosoofias: Thales pakkus välja teooria, et maavärinad on põhjustatud kosmilise ookeani lainetest, mis raputavad ookeanil hõljuvat maad.) Müüt lubab mitmeid seletusi, kus seletused võivad olla teineteisele vastukäivad. (Näiteks egiptuse päikesejumal R', kes on samaaegselt nii inimene purjepaadis, kotkas taevalaotustes, kui ka põrnikas veeretamas sõnnikukuuli, mis samaaegse toimimisega võiks põhjustada paraja segaduse. Varaseimate Kreeka filosoofide mõtted olid väga süsteemsed ja sidusad.) Müüdid on sageli moraalselt mitmepoolsed: jumalad ja kangelased ei tee alati õigeid ja imetlusväärseid tegusid ning müütilistel lugudel tihtipeale pole õpetlikku sisu, mida propageerida. Müüdid on iseõiguslikud, s.t. inspiratsioon jumalatelt oli piisav faktide
2009) Permi ajastu väljasuremise üle elanud roomajad muutusid valdavaiks Triiase maastikul. Ürgsisalikud, kellest põlvnesid krokodillilised ja dinosaurused, mitmekesistusid kiiresti. Väga kuivades tingimustes tõrjusid nad välja ellu jäänud soojaverelised imetajalaadsed loomsisalikud. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Arenesid uued roomajad, kes kõndisid maismaal, ujusid vees ja lendasid taevalaotustes. Ilmusid ürgkrokodillid ja merekilpkonnad.( Allaby, M. 2009) Varasemad sisaluimsed (plesiosaurused), kalasisalikulised (ihtüosaurused) ja valesisalikulised (notosaurused) arenesid edasi ning nende jäsemed hakkasid üha enam sarnanema loibadega. Samas mõned imetajalaadsed roomajad elasid üle Permi ja suutsid laialdaselt levida ning Triiase ajastu lõpuks kujunesid esimesed tõelised imetajad, aga siiski jäid nad väikesteks ja tähtsusetuks kuni Mesosoikumi lõpuni
annaabi.ee 
