1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naisterahvas,omakasupüüdlik,tark,petlik 2
Siinkohal tekib kahe mõttetera vahel ebakõla ja loogika kõikumine, mis tegelikult kajab läbi kogu teose. Machiavelli ideed olid More'i Utoopiale teravaks kontrastiks. Nad tuletasid meelde ammukustunud Sparta ühiskonnakorraldust, sarnaseid jooni leidus ka Navarras, kui ta veel sõltumatu kuningriik oli. Lähenemine valitsemisele oli loomutruum ja kindlakäelisem, kuigi mitte nii elanikukeskne ja rahvahuviline kui ,,Utoopia", mis meenutas oma olemuselt pigem taevakuningriiki või paradiisi. Esimene suur erinevus seisnes võimukandjates. Kui Utoopias kuulus võim rahvale, siis Machiavelli riigis oli vürst see, kellel oli kohustus valitseda ja täita oma kohustusi endast parimat andes. Teiseks ja vahest kõige suuremaks kuristikuks oli suhtumine maailma. Utoopia oli lihtne saladusteta ühiskonna kehastus, kus rahvas hea ja töölembeline Machiavelli riigis see-eest elas pahelisus: ,,kui inimesed oleksid kõik
annaabi.ee 
