PU? *Nu‐mɜ ‘ülemine, taevas, jumal’ (samojeedi > handi, mansi) PFU? *Ilma (tähistab teonüümi(jumalusnimi) või selle tüve lms, permi ja obiugri keeltes; samas ei ole kasutusel üldise jumalat tähistava sõnana) Obiugri *Tōrəm < oletatavasti laen Altai keeltest, mille tähendus taevajumalana oli algses keeles juba välja kujunenud PF/PV *Juma ‘jumal, maagiliselt väekas olend’ (< proto‐indoiraani *dyumna‐ ja *dyumān ‘taevalik; s elge; kiirgav’); tähendus laienes taevajumalalt hiljem ka kogu taeva tähenduseks; vrd. indoaaria *dyáv‐ [‘taevas’]; djú‐pa’ [‘taevajumal’] < IE *dyew‐s (kreeka Zeu‐s = ladina jú‐: *Ju‐pater > Ju-piter > Juppiter [‘Taeva Isa’]) Vrd PF *taivas (‘taevas’) < indoiraani *daivas (‘jumal’) 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 1) vana mees eesti kõu (Wied
pagevast kuradist? Kurat on ilmselgelt paha tegelane ning pikne kui tormi-/peajumal ehk tõe ja headuse esindaja; sisuliselt jälle see hea ja kurja võitlus. Seejuures on olnud palju indoaaria ja kristlikke mõjutusi ehk kuigi on alati olemas olnud taevase jumala vastane, siis mõjutuste tulemusel näidatud neid rohkem negatiivses valguses/teiste rahvaste mütoloogiate positiivsed tegelased muudetud kurjust kehastavateks. Levinud on süžee, kus kurat on taevajumalalt midagi varastanud. (Vadjalastel - kui vihma sajab ja päike paistab, siis jumal pahandab vanakurjaga.) Siin otseselt pikset ei mainita, aga see oli vastaval slaidil pikse teemas ära toodud. Liivlastel - kurat koeranahas; vanade meeste õpetus, et pikse ajal ei tohi ühtegi koera enda ligi lasta kuna kurat võib selle nahka pugenud olla. Vadjalastel - uhke välimusega haldjas tuli pikse eest inimese ligi kuuse alla pakku. Haldjas = halb vaim, pikne = hea.