Varsailles'i loss ja park Rokkokoo mõjur: Hiina kunst Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh Erinevus renessansiga: kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõituse mõjutamisele, inimetse hämmastamisele ja rabamisele JOHANNES VERMEER (16321675 astronoom, hollandalane) säilinud 34 maali, looming sündis 12 toas, ise maalil "Kupeldaja", lapsi 11, laual oli taevagloobus camera obscura pimekamber, kus on lääts ja peegel puäntilism segamata värvilaigukeste kasutamine (valguse peegelduse kasutamine) esimesena kujutas varje värvilisena, populaarne motiiv: mõttesse vajunud teadlane http://www.abiks.pri.ee eristuvus fookuses oli pilt selge, teised hägused
pilgata ning eluga pääseda. Paremale poole liikudes tuleb järgmiseks Eukleides, kes kummardudes tahvli kohale, seletab sirkli abil pht matemaatilist teooriat. Siin on teda kujutatud Bramantena, kes oli Püha Peetri kiriku arhitekt. Temast edasi seisab seljaga meie poole Ptolemaios, gloobus käes. Ta oli teisel sajandil pKr elanud astroloog, kellele omistatakse teooriat, et teised taevakehad tiirlevad ümber Maa. Näoga meie poole, taevagloobus käes, on pärsia prohvet Zarathustra, keda peetakse maagidest ehk astroloogidest preesterkonna rajajaks, kellest kuulsaimad on kolm tarka Hommikumaalt (kuigi Piiblis ei ole öeldud, et kolmest targast said Kristuse järgijad, olid nad ilmsed tema esimesed tunnustajad, seepärast peeti neid pühaks ja loeti pühakute hulka). Nende seltskonnas Sandra Silver
Päike Maal toimuvate protsesside keskne energiaallikas. 95,35% Päikesesüsteemi massist koondub Päikesesse 7.Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias. Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfääri kasutatakse taevakehade näivate asukohtade määramiseks ja taevaskera keskpunktiks sobib valida vaatleja silm. Taevasfääri mudeliks võib olla taevagloobus. 8.Taevaskera põhipunktid ja jooned. Punkti Maa põhjapooluse kohal nimetatakse taevasfääri põhjapooluseks ehk taeva põhjapoolus. Punkti Maa lõunapooluse kohal nimetatakse taevasfääri lõunapooluseks ehk taeva lõunapoolus. Taeva lõuna- ja põhjapoolust ühendavat sirget nimetatakse maailmateljeks. Taeva poolus on see punkt, mille ümber tähistaeva pöörlemine näib toimuvat. Taeva põhjapoolus asub Eestis ülalpool horisonti, kuid taeva lõunapoolust me siit
Pikendame Maa ekvaatori tasandit igas suunas kuni loikumiseni taevaskeraga. Loikejoon moodustab taevas kujuteldava ringjoone, mida nimetatakse taevaekvaatoriks. Seega Maa ekvaatori projektsiooni taevaskeral nimetatakse taevaekvaatoriks. Ringjoone sisse jaavat tasandit nimetatakse taevaekvaatori tasandiks. Taevaekvaatori tasand on 90 nurga all ehk risti maailmateljega. Taevasfaari mudeliks voib olla taevagloobus. Taevaskera põhipunktid ja jooned. 8. Maa pöörlemise ja tiirlemise geograafiline tähtsus. Maa on pidevas liikumises. Kõik liikumised toimuvad üheaegselt ja geograafiliste protsesside seisukohalt on neist tähtsamad: *Maa pöörlemine ümber oma telje.*Maa tiirlemine ümber Päikese.*Maa liikumine koos Päikesega Galaktikas. Ajavahemikku Päikese kahe teineteisele järgneva samanimelise kulminatsiooni momendi vahel,
annaabi.ee 
