loojuvad tähtkujud, mille suurem osa jääb taevaparalleelide +30 ° ja -30 ° vahele. Sellesse vahemikku jääb loomaring. Ambur lad Sagittarius Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva lõunapoolkera Linnutee vöös Päike asub Amburis talvisel pööripäeval. Ambur Berenike Juuksed lad Coma Berenices Väga heledate tähtedeta tähtkuju taevapõhjapoolkeral Linnutee põhjapooluse piirkonnas. Eestis hästi nähtav hilistalvel ja kevadel. Berenike juuksed Delfiin lad Delphinius Väike tähtkuju taevaekvaatorist veidi põhja pool Eestis nähtav sügisõhtuti. Delfiin Eriidanus lad Eridanus Suur täht kuju taevaekvaatorist lõuna pool Eestis nähtav sügisõhtuti ja kevadhommikuti. Eriidanus Hobu lad Equuleus Taevaekvaatoriga piirnev väike, silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju. Eestis nähtav sügisõhtuti ja kevadhommikuti. Hobu Hunt lad Lupus Silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju taeva lõunapoolkeral. Eestis osaliselt nähtav kevadõhtuti. Hunt Hüdra lad Hydra
Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1
Seniit punkt taevasfääril vaatleja pea kohal Nadiir seniidile diameetriliselt vastav olev punkt Horisonditasand vaatleja horisonditasand, risti vertikaalsirgega Maailmatelg sirge, mis ühendab maailma poolusied Taevaekvaator tasand risti maailmateljega, jagab taevasfääri pooleks Taevamaeridiaanitasand maailmateljega ühes tasandis, jagab taevasfääri pooleks 5. Kääne tähe nurkkaugus taevaekvaatorist = + - 90° otsetõus nurk kahe tasandi vahel = 0h 24h 6. Taevakeha kõrgus on taevakeha nurkkaugus horisonditasandist. h=90 - + 7. Tähtede liikumise trajektoorid ekvaatoril olles: liikumine toimub poolkaare kujul poolusel olles: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist 8. Kulminatsioon on tähe läbiminek taevameridiaanitasandist. Täht on loojuv kui on näha ainult ülemine kulminatsioon, loojumatu kui näha mõlemd kulminatsioonid. 9
Seniit Z-punkt taevasfääril vaatleja pea kohal. Nadiir Z' seniidile diameetriliselt vastas olev punkt. Horisonditasand see on vaatleja horisonditasand, risti vertikaalsirgega. Maailmatelg sirge, mis ühendab maailma pooluseid. Taevaekvaator Q ja Q' tasand risti maailmateljega, jagab taevasfääri pooleks. Taevameridiaanitasand maailmateljega ühes tasandis, jagab taevasfääri pooleks. 5. Ekvatoriaalsed koordinaadid ( kääne, otsetõus)? Kääne tähe nurkkaugus koos taevaekvaatorist. = +, - 900 Otsetõus nurk kahe tasandi vahel. Tähe läbiv tasand ja kevadpunkti läbiv tasand. [0h - 4h] või [0o-360o] 6. Horisontaalsed koordinaadid, tähe kulmineerumiskõrguse arvutamine. Aluseks vaatleja horisonditasand. Taeva kõrgus h see on taevakeha nurkkaugus horisonditasandist. h = 90o + 7. Milline on tähtede ööpäevase liikumise trajektoori kuju olles poolusel või ekvaatoril? Poolusel: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist. Ekvaatoril: poolkaared. 8
protuberantse. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõudu pidurdavad konvektsiooni. Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Aastaaegade vaheldumine tuleneb sellest, et Maa pöörlemistelg säilitab oma kalduse asendi ümber Päikses tiireldese
– seniitkaugus (nurk mõõdetuna seniidist). Horisondiline koordinaatsüsteem on iga vaatleja jaoks erinev ning see takistab selle laialdasemat ning samaaegset kasutamist. Seepärast kasutatakse peamisel ekvatoriaalset taustsüsteemi, mis võimaldab suhteliselt lihtsate teisen- duste teel kirjeldada objekti asukohta taevas mistahes Maailma punktis. Taevakeha asukoht määratakse ekvatoriaalses taustsüsteemis kolme koordinaadiga: δ – kääne e deklinatsioon (nurk mõõdetuna taevaekvaatorist), α – otsetõus (nurk, mõõdetuna taeva nullmeridiaanist) ning γ – kevadpunkt (nurk mõõdetuna kevadpunktist so kohast kus Päikese trajektoor lõikab taevaekvaatorit). Justnimelt ekvatoriaalsetes koordinaatides ongi erinevates teatmeteostes ja kataloogides tavaliselt esitatud taevakehade asukohtade kirjeldused (tavaliselt nullmeridiaani suhtes). Teatmikes on tavaliselt toodud ka juhtnöörid kuidas esitatud koordinaadid konkreetse vaatleja asukohta sobituvad.
annaabi.ee 
