Looduse ja kasvatuse seost väljendab Konfutsiuse (feodalismiajast, 5. saj eKr, pärit filosoof ja õpetlane) õpetuslik tekst: ,,Kõike, millega on meid õnnistanud Taevas, nimetatakse Looduseks, allumine loodusele on Kohuse Tee, selle Tee kindlustamist ja säilitamist nõutavas headuses nimetatakse õpetamiseks ja kasvatamiseks." Hiinlaste arvates oli nende maa erandlik, nad pidasid seda absoluutse kindlusega kogu maailma nabaks. Hiinlased nimetasid oma riiki Taevaaluseks Maailma Keskpaigaks. Nende arusaamade järgi oli maa ruudukujuline, taevas aga ringikujuline. See osa maast, millele langeb taevaringi projektsioon ongi tõeline Hiina, hiinalik ja kultuurne, nurgad aga olid barbarite asustatud ning seega puudus seal tsivilisatsioon. Maailmaruumi jaotasid hiinlased aga viie ilmakaare järgi ning viie aastaaja järgi. Viiendaks ilmakaareks oli Keskpaigana Hiina ning viiendaks aastaajaks oli Keskpaiga aeg (kindel lõik Hiina kesksuvest)
Igas koolis oli olemas korrektor, kellel oli võim koolist välja visata iga õpilane, kes ei allunud korrale. Distsipliin jesuiitide koolis oli range ja repressiivne. Koolid olid kõik tasuta ja avalikud. Vaja oli ainult vanemate luba. Jesuiitide hariduslik mõju oli XVII-XVIII saj Euroopas väga tugev. HIINA Loodusesse suhtus hiinlane lugupidamisega ja nägi end osana sellest (parima osana). Hiinlased nimetasid oma maad keskseks Impeeriumiks või Taevaaluseks, maailma nabaks. Hiinlaste uskumustes on kesksel kohal esivanemate kultus-sugulushinged. Hiinas oli kolm õpetust: · Konfutsianism- pragmaatiline õpetus, mille aluseks ei olnud mitte lihtsalt inimene, vaid ühiskonna liige, keskpunktis oli inimese käitumise strateegia ühiskonnas, suhted endasugustega, sootsiumi ülesehituse ja funktsioneerimise printsiibid (korraldused Liji) · Taoism- Universumi Tee, see on alati liikumises, alati sünnib uusi muutusi.
annaabi.ee 
