füüsikaliselt sama olemuslikud. 13) ÜRT põhivõrrand ja tähtede tähendused. G-einsteini tensor(16komponenti) kapa-võrdetegur T-mateeria impulsi tensor. Mõte: mateeria määrab aegruumi omadused. Valem: G=HT 14) Universum- on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aeg ruumi ja selles olevat. 15) Kosmoloogia- teadusharu, mis uurib universumit. 16) Põhjanaela kõrgus horisondist on ~58kraadi. Tallinnas ~60kraadi 17) Tähtkuju: kindlalt piiritletud taevaala osa. 18) Joonis päikesevarjutuse tekkimisest 19) Tähtkujusid on 88 20) Palja silmaga on nähtavad: merkuur,veenus,marss,jupiter,saturn ja maa.
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge?
ASTRONOOMIA TÖÖ 1. Mis on universum ja millest ta koosneb? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn,
Näiteks Põhjanaela, Väikese Vankri heledaimat tähte tähistatakse alfa UMi. Varasematel tähekaartidel on tähtkujude kohale joonistatud vastavad müütilised pildid, tähed tunduvad nende kõrval lisandeina. Nüüd on neist piltidest säilinud ainult mõningad ühendusjooned heledaimate tähtede vahel. Seejuures ei mõisteta tähtkujuna teataval moel kokkukuuluvaks loetud tähtede rühma, vaid tervet kindlat piiritletud taevaala, mis seda esialgset tähtederühma ümbritseb. Sel viisil on kogu taevas jaotatud 88 alaks ehk tähtkujuks, meil Eestis on neist nähtavad ca 50. Suur osa nendest pole aga kuigi silmapaistvad, sest ei sisalda heledaid tähti. (nr 3) 7. Must auk Linnutees Gammakiirguse sähvatused on muutunud sõna otseses mõttes astronoomide igapäevaseks uudiseks. Keskmiselt kord päevas registreerivad
annavad süsteemi kogumassiks 1/400 Maa massi, mis on vaid viiendik Kuu massist ning on võrreldav suuremate asteroididega. (1) Küsimus, kas on olemas veel teisigi kaugeid planeete, piinab astronoome endiselt. Pluuto ebaharilik orbiit suurendab tunduvalt otsimispiirkonda: kui teised planeedid liiguvad ekliptika (Päikese tee, tegelikult Maa liikumise projektsioon taevasfäärile) lähedal, siis nüüd tuleks läbi uurida tunduvalt suurem taevaala. Aastatel 1970-80 läbiviidud vaatlusprogramm -- tähtede omaliikumiste mõõtmine 20-aastase ajavahega tehtud taevafotode võrdlemise teel -- välistab 19. tähesuurusest heledamate planeetide olemasolu. Ja siiski teatati 1992. aastal veel ühe Neptuuni-taguse planeedi avastamisest. Selle heledus oli 23 tähesuurust (80 korda nõrgem tähtede omaliikumiste kataloogi piirheledusest), orbiit peaaegu ringikujuline, kaugus Päikesest
annavad süsteemi kogumassiks 1/400 Maa massi, mis on vaid viiendik Kuu massist ning on võrreldav suuremate asteroididega. (Allikad 4, 5, 8, 10) Küsimus, kas on olemas veel teisigi kaugeid planeete, piinab astronoome endiselt. Pluuto ebaharilik orbiit suurendab tunduvalt otsimispiirkonda: kui teised planeedid liiguvad ekliptika (Päikese tee, tegelikult Maa liikumise projektsioon taevasfäärile) lähedal, siis nüüd tuleks läbi uurida tunduvalt suurem taevaala. Aastatel 1970-80 läbiviidud vaatlusprogramm -tähtede omaliikumiste mõõtmine 20-aastase ajavahega tehtud taevafotode võrdlemise teel - välistab 19. tähesuurusest heledamate planeetide olemasolu. Ja siiski teatati 1992. aastal veel ühe Neptuuni-taguse planeedi avastamisest. Selle heledus oli 23 tähesuurust (80 korda nõrgem tähtede omaliikumiste kataloogi piirheledusest), orbiit peaaegu ringikujuline, kaugus
annaabi.ee 
