· Kiirguse jaotuses on oluline: o Maa kerakujulisus o Maa kujuteldav telg on kaldu Maa pöörlemise suhtes. Maa teke · Geoloogiline aeg-aeg, mille jooksul on eksisteerinud planeet MAA (4,5 miljardit aastat)(loe õpikust maa tekkimine) · geoloogiline ajaarvamine jaguneb: o eoon-kõige pikem periood(üle 100 milj.a) o aegkond-Maa ajaloo pikem periood(100 milj.a) o ajastu-Maa ajaloo lühem periood(10 milj.a) · Paleontolooga-tadus elu arengust enne käesolevat geoloogilist momenti. · Paleontoloogia uurimisobjektid on: o Väljasurnud organismid ja isendid. · Fossiilid e kivistised-kauges minevikus elanud organismide jäänused, mis on säilinud setetes ja settekivimites. · Suhteline vanus näitab, kui palju on üks kivim teisest noorem või vanem. (määratakse, et alumised vanemad)
naabreid jne, kuid se oli inimestele meeltmööda · Rõivastuses,mööblis,arhitektuuris domineeris algus aastatel sõjaeelne stiil · Rõivastele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, näiteks kantsid naised kuube mis meenutas sõjaväe pintsakut · Peagi hakkas taas tulema moodi naiselik kraatsia mis ei tõrjunud sõjaväelikkust vaid lisandus sellele · Uut rõiva stiili nimetati new lookiks Tadus ja tehnika areng · Arenes tuumafüüsika, selahulgas tuumapommide arendamine ja palju võimsama vesinikpommi valmistamine · Hakati rõhku panema kosmonautikale, arvuti loomisele, lennundusele · Lahendati DNA struktuur, mis avas geneetikale enneolematud võimalused
probleemi lahendamiseks – teadus peab olema selleks küps. Ajalooteaduse taseme määravad allikate seisund, uurimistehnika tase, teadusliku terminoloogia väljatöötatus, ühiskonnateadusliku mõtte ja naaberteaduste tase, teaduse organisatsiooniline korraldus jne. Väga olulised on välismõjud – so.ajalooteaduse tase teistes riikides ja teaduselu avatus (rahvusvahelisus) – ideed ja teadus ei saa areneda suletud ruumis, isoleeritult ükski rahvuslik tadus ei toitu ainult oma genereeritud ideedest. Teatud ideed, mis on tekkinud ühel maal, võivad vastuvõttu leida teisel maal aga ainult siis, kui selleks on soodus ühiskondlik pinnas. Ideede omandamise protsessis on alati aktiivseks pooleks vastuvõttev ja sellest huvitatud pool. Määrates kindlaks teaduse arengu tingimused, saab asuda vaatlema, kuidas neis tingimustes, üksteist vastastikku mõjutades, arenesid ajalooteaduse põhikomponendid:
Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs). Maailmapaljastus: "Kui tadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." Arvas, et tehnoloogia ja kaasaaegsed organisatsioonid muutuvad uut tüüpi vanglaks. Weberi rõhk oli ideedel. Uurijad pidid püsima objektiivsete vaatlejatena. Weberi 2 vaatenurka: väärtusvaba uurimise vajadus, oht teadmiste väärkasutamise ees. Weber nõudis, et peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad - mõistmine. 1.11
annaabi.ee 
