just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad metseaamulette mida nad kasutasid relvade asemel. Nad kasvatasid hoolega vilju ning korjasid merest merevaiku. Baltlased olid väga töökad ning tänu selele oli neil ka palju vürsti losse. 4. Miks võis Wulfstanil baltlaste kohta rohkem informatsiooni olla kui Tacitusel? V: Wulfstanil võis olla rohkem infot kui Tacitusel, sest enamus oma infost sai ta taanllastelt, kes sõdis läänemere riikidega ning omas palju infot tänu sellele. Samuti reisis ta ise Alfred Suure teose järgi suurele maale nimega Estland. Tacitus teadmised põhinesid aga arvatavasti vaid kuuldustel. 5. Võrrelge Tacituse ja Wulfstani andmeid baltlaste kohta. Missugused sotsiaalsed muutused on toimunud balti hõimude elus alates 1. sajandist?
iseennast „Estlane“, see on eestimaalane.“ (Rätsep 2007: 7) 19. sajandi I poolel hakkas nime Eesti märkima kogu eestlaste asuala, seda hakkas kasutama Friedrich Reinhold Kreutzwald. Sõnaühendit eesti keel kasutati esimest korda meie kirjasõnas 1849. aastal Pärnumaa koolmeistri Berend Gildenmanni poolt tema raamatus „Mailma made öppetuse“ sissejuhatuses. (Rätsep 2007: 8) 4 1.1. Sõna Eesti päritolust Rooma ajaloolasel Publius Cornelius Tacitusel valmis 98. aastal raamat „Germania“, kus kirjeldati Rooma riigi naabruses elavaid germaani hõime, ning raamatu lõpuosas jõuab autor hõimudeni, keda ta nimetab aesti. Aesti sõna võib pidada kaugeks eelkäijaks sõnale Eesti, eestlasi tähistab see sõnatüvi keskaegsete skandinaavlaste keeles ning ka nende saagadest võib leida teateid eestlastest. (Rätsep 2007: 9) Lennart Meri on väitnud, et aestid olid eestlased (läänemeresoomlased) ja maarahvas on lihtsalt
annaabi.ee 
