(paakspuu) lehetäil (Aphis gossipii) (Homoptera: Aphididae) kulub selleks 26 °C juures 5 päeva, rekord kuulub aga lehetäile Rhopalosiphum prunifolia, kelle põlvkonnad vaheldusid 25 °C juures iga 4,7 päeva järel. Pikim valmikuiga Kõige pikem valmikuiga, 28,7 aastat, on registreeritud mullamurelase (Lasius niger) (Hymenoptera: Formicidae) emasipelgal Väikseimad munad Kõige väiksemad munad, mille pikkus on 0,020,027 mm, kuuluvad vastsekiinlasele Zenillia pullata (Diptera: Tachinidae) Samasse sugukonda kuuluva Gymnosoma sp. munad on ligi 2000 korda suuremad Vastsekiinlased arenevad siseparasiitidena nii putukatel kui imetajatel Kõige sügavamal vee all elav putukas Surusääse Sergentia koschowi (Diptera: Chironomidae) vastsed elavad Baikali järves 1360 m sügavusel See on võimalik, sest vastsete hemolümfis sisaldub hemoglobiini, mis talletab hapnikku Hemoglobiini leidubki putukatest ainult üksikute surusääsklaste hemolümfis
Kui juhtumisi on ühele lillele mitu muna munetud, siis see röövik, kes esimesena koorub, sööb kõik ülejäänud, veel koorumata munad ära. Sellepärast on liblikatele oluline nii märku anda kui ära tunda, et lill on juba hõivatud. Seda tehakse feromooni abil, millega emane pärast munemist lille tähistab.Röövikul on 5 arengujärku. Röövik on rohelise-valgekirju. Tal on hulk looduslikke vaenlasi, eeskätt vastsekiinid Tachinidae ja juuluklased Braconidae. Nukkumine toimub toidutaime lähedal taimekõdus ja liblikas koorub järgmisel kevadel. Hilised uuringud näitavad, et kui järgmisel kevadel ei ole soodsad ilmad, võib liblikas nukust välja tulla alles ülejärgmisel aastal. Nukk on sile, roheline või helepruun valgete külgtriipudega. Levik Neljast Euroopa faunasse kuuluvast koiduliblikaliigist esineb Eestis üks, kelle röövik toitub
annaabi.ee 
