inimestega ja merefauna ulatuslik kahjustamine. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai mürgituse. Jaotus Mõju järgi inimorganismile jaotatakse mürkained järgmistesse gruppidesse: 1. neuroparalüütilised ehk närvimürgid (näiteks sariin, somaan, tabuun, VX). Neuroparalüütilised mürgid blokeerivad lihase normaalseks tööks vajaliku ühendi sünteesi organismis, mis põhjustab krampide tekkimist ja ka halvatust ning hingamise ja südame seiskumist. Mürgituse tunnused avalduvad juba 1-2 minuti jooksul 2. sööbemürgid (näiteks ipriit, lewisiit) 11 Sööbemürgid kahjustavad nahka, kuid ei toimi ainult vahetu kontakti kohas
Selle alusel jaotuvad ründeained: givad inimesse hingamisteede, limas- kestade, naha ja seedetrakti kaudu. 1) püsivateks ründemürkideks (üle 24 Selle ärahoidmiseks tuleb tarvitada tunni, nt ipriit); kaitsevahendeid. Kui närvimürkide 2) ebapüsivateks ründemürkideks (alla puhul aitavad atropiinil põhinevad 24 tunni, nt sariin, tabuun, somaan). vastumürgid, siis sööbemürkidele ega Et iga keemilise ühendi püsivus sõltub lämmatavatele ründemürkidele vastu- tingimustest, milles teda säilitatakse, mürke ei ole, aitab ainult kaitseriietus, on põhilised ilmastikuolud (õhu tem- mis koosneb keemiakaitseülikonnast peratuur, rõhk, niiskus, tuule liikumi- ja gaasitorbikust. se kiirus). Oht kokku puutuda keemilise ründe-
annaabi.ee 
