(Michael T. 2002:1009) Paindlikkus on üks võimalustest vähendada pingeid, kuid teisalt kasutades tehnoloogilisi protsesse võib see kordades suuremaid riske kaasa tuua. (Michael T. 2002:1009) Reaalsus on see, et me elame maailmas, mis on ebamäärane ja keeruline. Embiirilised tööd on rõhutanud, et neid töid on järk-järgult vajalikumad ja/või korduvate probleemide lahendamine ja katsetades tsükkliselt, mis on üld-levinud projektitöös. Eisenhardt, Tabrizi ja McCormack leidsid, et sellised korduvad tsüklid on väga tähtsad keskkonnas, mis vajavad kiiret elujõu süsti. Uurimised on näidanud, et turundus ja strateegilised valdkonnad on ette määretletud samm-sammulise edasimineku "radikaalsetest innovatsioonidest" kus mõlemad tehnoloogia ja turundus on uus. Selline projekt näib iseloomulik olema laialdasem ja paindlikuma visiooniga. (Michael T. 2002:1009)
Tema esimene poeem on ,,Saladuste varamu", vastuseks Sana'iile. Nizami hamsa'le hakati omakorda vastuseid kirjutama. Suure klassika lõpetas Dzami (s 1492), kes oli kuulus hamsa-kirjutaja. Ta kirjutas tegelikult kokku seitse poeemi, mistõttu nimetatakse tema teost ,,Haft Avrang". Hamsa'sid kirjutas ka usbeki kirjakeele rajaja Navoii. Läänes on väga tuntud poeet Jalal ad-Din Rumi (12071273), kellel on kuulus diivan, mis ei kanna tema nime ,,Sams Tabrizi diivan". Ta soovis otsida ja leida jumala sõpru sufisid, kes on hüljanud maise ilma järgneva maailma nimel juba eluajal. Need erakud käitusid ebameeldivalt, kuna üritasid hüljata ka seda, et neid huvitab, mida teised inimesed neist arvavad. Rumi jaoks oli selline inimene Sams Tabrizi, kes olevat olnud väga nõme tüüp. Rumi samastas end Sams Tabriziga. Ta kirjutas veel ,,Matnawi" seda peetakse pärsiakeelseks Koraaniks, mis on jälle õpetlik.