päritoluga. Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil on Justinianust kujutatud kandmas neist üht ümber õlgade mähitud lihtsat, põrandani ulatuvat nelinurkset kangatükki. Peale selle oli olemas veel poolringikujuline keep, mis kinnitati õlal ja ümmargune keep, mille eeskujuks võis olla rooma paenula. See oli eest kinnine, pea jaoks jäetud avausega; mõnikord võis keebi küljes olla kapuuts. Toogale pakkus vaheldust kreeka chlamys, mille peal kanti kandilist tikitud riidetükki tablioni. Keskklassi kuuluvate meeste rõivastuseks oli 5.6.sajandi paiku dekoratiivse kaelusega tuunika , mis oli pikem kui õukondlastel. Preestrid ja aadlimehed kandsid ka palliumi.Kuigi see rõivaese kandis sama nimetust kui roomlaste keep, polnud neil midagi ühist. Bütsantsi pallium oli umbes 20 cm laiune rikkalikult kaunistatud riideriba, mida kanti ümber kaela. Tuunika all kandsid mehed pikki pükse või aluspükse. Maatöölised pistsid oma
päritoluga. Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil on Justinianust kujutatud kandmas neist üht ümber õlgade mähitud lihtsat, põrandani ulatuvat nelinurkset kangatükki. Peale selle oli olemas veel poolringikujuline keep, mis kinnitati õlal ja ümmargune keep, mille eeskujuks võis olla rooma paenula. See oli eest kinnine, pea jaoks jäetud avausega; mõnikord võis keebi küljes olla kapuuts. Toogale pakkus vaheldust kreeka chlamys, mille peal kanti kandilist tikitud riidetükki tablioni. Keskklassi kuuluvate meeste rõivastuseks oli 5.6.sajandi paiku dekoratiivse kaelusega tuunika , mis oli pikem kui õukondlastel. Preestrid ja aadlimehed kandsid ka palliumi.Kuigi see rõivaese kandis sama nimetust kui roomlaste keep, polnud neil midagi ühist. Bütsantsi pallium oli umbes 20 cm laiune rikkalikult kaunistatud riideriba, mida kanti ümber kaela. Tuunika all kandsid mehed pikki pükse või aluspükse. Maatöölised pistsid oma