invasiooni arvnäidud (ld. invasio -- sissetungimine, rünnak). Iseloomustavad arvuliselt parasiitide levikut loomadel. Olulisemad näitajad on invasiooni ekstensiivsus (IE) ja invasiooni intensiivsus (II). Need kaks näitajat täiendavad vastastikku teineteist ja neid kasutatakse harilikult koos. invasiooni ekstensiivsus (IE) (ld. invasio -- sisstungimine, rünnak; extensivus -- laiendav). Invasiooni arvnäit, mis väljendab parasiitidest tabandatud loomade arvu võrrelduna uuritud loomade üldarvuga. Sagedasti väljendatakse protsentides. IE näitab ainult uuritava invasiooni levikut (parasiitidega nakatunud loomade hulka või %) karjas, mitte aga invasiooni raskusastet (parasiitide rohkust) loomadel. IE saab välja arvutada ainult loomade rühma (karja) kohta. invasiooni intensiivsus (II) (ld. invasio -- sissetungimine, rünnak; intensio -- pingutus).
Ta langeb kõrreliste viljapeadest kergesti (lõikuse ajal) maapinnale ja talvitub seal. Kevadel kasvavad tungalterast välja valged nupukesed, mis arenevad 1 cm pikkusteks varteks, mille otsas on purpurpunane mütsike. Viimane sisaldab seeneeoseid. Eosed nakatavad õitsemise ajal kõrreliste emakaid. Taime emakasse tunginud seeneniidistik moodustab lülieoseid ja eritab magusat mahla, mida korjavad putukad levitavad ühtlasi lülieoseid. Tabandatud taime emakast areneb tera asemel tungaltera s.o seene kõvaks muutunud kude, mille abil seen talvitub. Tungaltera põhjustab mürgistust, kui selle sisaldus jahus on enam kui 0,1%. Tungaltera sisaldab tugevatoimelisi mürkaineid, mille toimeaineteks on ergotoksiin, ergotamiin, ergotiniin. Värsked tungalterad on mürgisemad kui pikemat aega säilitatud. Kõige tundlikumad sead, linnud ja veised. Mürgistust on täheldatud ka lammastel ja hobustel
annaabi.ee 
