19. Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu? keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 20. Millised on kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks? kiskjal on vastavad kohastumused. Kiskja ei tohi olla liiga edukas(enamus ajast on kiskja tabamisprotsent alla 50% ja isegi vähem kui 20 teatud kiskjate juures), muidu hävitab oma toidubaasi. Kamüflaas, koostöö, ainult siis kui kõht tühi, saagi valik, 21. Kuidas muutub saaklooma populatsiooni arv kui kiskja populatsiooni arv on tasakaalulisest suurem? Põhjendage oma arvamust Saakloomade arv väheneb kuna rohkem kiskjaid on ringi liikumas ja saakloomi süüakse rohkem. Tulemus võib olla saaklooma arvukuse drastiline vähenemine kuni väljasuremine.- nt
Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). 42.Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. Keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed – astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. Vt ka ülevaltpoolt. 43.Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. Kiskjal on vastavad kohastumused. Kiskja ei tohi olla liiga edukas(enamus ajast on kiskja tabamisprotsent alla 50% ja isegi vähem kui 20 teatud kiskjate juures), muidu hävitab oma toidubaasi. Kamüflaas, koostöö, ainult siis kui kõht tühi, saagi valik. 44.Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Saakloomade arv väheneb kuna rohkem kiskjaid on ringi liikumas ja saakloomi süüakse rohkem. Tulemus võib olla saaklooma arvukuse drastiline vähenemine kuni väljasuremine. Nt hiidkotkas ja moa uusmeremaal