Õiguse ja seaduse tundjad, kes tõstsid terve rea endisi käitumiskorraldusi seaduslike normide tasandile, rõhutasid riigi ja valitsuse ning riigivõimu toetatava kohtu kontrollivat ja karistavat jõudu, õpetajad püüdsid järgmisele põlvkonnale edasi anda just seda sanktsioneeritud käitumiskorraldust, filosoofid arutlesid eetikaseaduste sisu üle. Ja edaspidises mitme tuhande aastases arengus jääbki eetika vaimse elu erivoolude tabamatute piiridega koostisosaks. Igal ajastul vaatleb iga vool seda erineva rõhuasetusega. Eikellegimaa jääb alles. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal. Mängu ja tõelisust oli raske eristada.Ikka ja jälle mängiti mingi kindel episood paljude inimeste osavõtul läbi. See oli nagu mälu re- translatsioon mälu edasiandmine nii sõnas kui ka liikumises, tegevuses, mängus, laulus, tantsus, lõhnas, värvis
1.Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani. 2. Kaemuslik-kujundiline mõtlemine 4. 7. aastani. 3. Abstraktne mõtlemine. · Inimene kasutab oma mõttetegevuses võtteid, mida nimetame mõtlemisoperatsioonideks. Neist peamised on analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine ja üldistamine. Nende mõtlemisoperatsioonide kaudu jõuab ta asjade ja nähtuste üldiste, meeleelunditele tabamatute omaduste avastamiseni ning sisemiste seaduspärasusteni. · Mõtlemisvorm on mõtlemise struktuur - nii üksikmõtete kui ka keerukamate mõtteseoste struktuur. · Mõtlemise liigitamiseks on mitmeid võimalusi: Piltlikkuse astme järgi liigitades: konkreetne - ja abstraktne mõtlemine. Protsessi kulgemise järgi liigitatakse: diskursiivne (arutlev järeldav) mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine.