o Moraalsed dilemmad Tema teooria seisneb selles, et rühm, millele on iseloomulikud ülalnimetatud sümptomid, erineb teistest selle poolest, et seal on kõige suurem tõenäosus, et otsusi võetakse vastu grupimõtlemise reziimis. Ülalnimetatud sümptomite ilmnemine viib lõppude lõpuks grupimõtlemise tendentside ilmnemiseni. Selle tulemusena tekkivad uued grupimõtlemise sümptomid, mis viitavad grupimõtlemisele: Tüüp I: Rühma ümberhindamine 1. Tabamatuse illusioon 2. Usk rühmale omasesse eetikasse Tüüp II: Kinnine mõtlemine 1. Kollektiivne ratsionaliseerimine 4 2. Rühmavälised stereotüübid Tüüp III: Ühtsuse rõhutamine 1. Enesetsensuur 2. Üksmeelsuse illusioon 3. Surve osutamine teisitimõtlejatele 4. Määratud hoidjad Ülltdud grupimõtlemise sümptomid viivad valeotsuste tegemiseni ja selle tulemusena
Termin "fenomeniline" ei tähenda mulle midagi endastmõistetavat ega mittetendentslikku ja paistab kaht- lust äratava viipena selles suunas, mis viib tagasi sõnulseletamatu, privaatse ja asjade näimise otse- selt hoomatava viisi juurde4.[2666] Ma kahtlustan tegelikult, et paljud ei taha minu radikaalset väljakutset tõsiselt võtta suuresti sellepä- rast, et nad nii väga tahavad, et kvaale tunnustataks. Paljudele tunduvad kvaalid meie vaimu vaim- suse ja tabamatuse viimse kaitsekraavina, kaitsevallina ligihiiliva mehhanitsismi vastu. Nad on kindlad, et peab leiduma mingi usaldusväärne tee igapäevastest juhtumitest filosoofide kardetud kategooriani, sest vastasel korral vallutab teadus nende erilaadsuse viimse bastioni. Nende oletatavate omaduste erilaadsel staatusel on pikk ja auväärne traditsioon. Ma arvan, et see oli Einstein, kes meile kunagi teatavaks tegi, et teadus ei suuda meile paljastada supi maitset. Kas nii tark mees võis eksida