vaskamm on Alevite oma. Vanamees aga lubas need kõik neiule anda kui ta talle naiseks tuleb. Neiu aga ei olnud sellega nõus, vanamees naeratas ning neiu komistas, kukkudes vette, kus ta uppus. Pärast läinud tema eit ja taat teda otsima, leidnud tema riided aga neiust polnud jälgegi. Äkki aga kostus vee alt hääl mis ütles: ,,Ära nuta, eidekene, ära kaeba taadikene, merella on minu koda, alla laine salatare, kalakudus kambrikene, mereudus pesakene, läksin kuldamõõgakesta lainetesta tabamaie, hõbeoda otsimaie, vaskiambu võttemaie: sinna ma, kana, kadusin, sinna surin, linnukene, sinna noori, ma nõrkesin, sinna, lilleke, närtsisin, sinna sõstrasilm, suikusin, sinna neitsike, uinusin, sinna, tuvike, tarretin."
teised vennad. Ta viskab suuri kive ja mängib õues kuuskedega neid koos juurtega välja tõmmates ning tehes puudest saksa-saanikesi “Kalevite noorem poega, Loopis merepinnal lutsu, korjas kaldalt lutsukive, paemurrust parajaida, Mis ehk jalga laiusella, Kolme jalga pikkusella, paari tolli paksusella”. Kalevipoeg kasvas peale sündi kiiresti. “Kalevite kallim poega kiirustelles kaugemalle tõttas eite tabamaie. Armusoovid südamessa, meelemõlgul kurjad mõtted karastasid kangelasta, et ei tüdind pikil teedel, väsind vesiradadella”. Kalevipoeg reisib üüratu pikki vahemaid, näiteks ujub ta ema otsima Soome, kus teda tabab lein. Vahepeal tehes saarel vaid ühe peatuse. Sammub veel lihtsalt Pihkvasse ja tagasi. Jalutab sadu