-Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega 10. Mis reguleerib Eestis mõõtmisprotsesse? -EV mõõteseadus 11. Mõõteseadused –on rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine 12. Mõõteasjandus e. metroloogia 13. Mõõtesuurused, mõõdevahendid(raamat ntks), mõõteriistad(põhiühikud n: meeter, sekund, kg.) 14. Nimeta mõõteriistu, mis vajavad taatlemist. -voolumõõtja, veemõõtja, dosimeeter(kui suur radioaktiivne kiirgus meid ümbritseb, kaal 15. SI süteemi põhiühikud (7põhi, 2 lisa) –põhi: meeter, sekund, kg, kelvin, amper, kandela, mool. Ja lisa:raadian ja steradiaan 16. Kordsed ühikud -põhiühik m, kordne cm või põhi on kilogramm kordne on gramm 17. Mõõtemääramatus on pool väikseimast ühikust mõõtevahendil. 18. Mõõtmisetäpsus –mõõtmine koos mõõtemääramatuse arvestamisega. 19
Sellega tegeleb riiklik metroloogiateenistus. • Taatlemine. See on protseduur, mille läbimisel riist saab või säilitab mõõtevahendi õigused. Taatlemise käigus, mida viib läbi taatluslabor, võrreldakse riista etalonide või väga täpsete taatelmõõtevahenditega ja tehakse kindlaks, kas riist vastab kehtivatele standarditele ja märgistatakse nõuetele vastav mõõtevahend taatlusmärgistusega • Mõned mõõteriistad peavad perioodiliselt läbima taatlemise. Taatlemist võivad läbi viia ainult õiguspädevad taatlusasutused. • Massi mõõtevahendid (kaaluvihid ja kaalud) • Vedelike koguste (mahu) mõõtevahendid (kütusetankurid, mõõtemahutid ja metallist mahumõõdud) • Vee- ja soojusarvestid • Elektrienergia mõõtevahendid (mõõtetrafod) • Pikkuse mõõtevahendid (mõõdulindid, mahutite nivoomõõturid, mõõterattad) • Liiklusteenuse osutamisel ja liiklusjärelevalves kasutatavad
· Taatlemine. See on protseduur, mille läbimisel riist saab või säilitab mõõtevahendi õigused. Taatlemise käigus, mida viib läbi taatluslabor, võrreldakse riista etalonide või väga täpsete taatelmõõtevahenditega ja tehakse kindlaks, kas riist vastab kehtivatele standarditele ja märgistatakse nõuetele vastav mõõtevahend taatlusmärgistusega Reemo Voltri · Mõned mõõteriistad peavad perioodiliselt läbima taatlemise. Taatlemist võivad läbi viia ainult õiguspädevad taatlusasutused. · Massi mõõtevahendid (kaaluvihid ja kaalud) · Vedelike koguste (mahu) mõõtevahendid (kütusetankurid, mõõtemahutid ja metallist mahumõõdud) · Vee- ja soojusarvestid · Elektrienergia mõõtevahendid (mõõtetrafod) · Pikkuse mõõtevahendid (mõõdulindid, mahutite nivoomõõturid, mõõterattad) · Liiklusteenuse osutamisel ja liiklusjärelevalves kasutatavad mõõtevahendid (taksomeetrid, kiirusmõõturid, autode
elamumajanduses soojusenergiat säästlikumalt kasutama. Praegu reguleerib küttekulu arvestamist ja jaotamist EV Majandusministeeriumi 11. augusti 1997.a käskkirja nr 86 lisa "Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika", kus soovitatakse korterelamutes küttekulusid jagada proportsionaalselt elamispinna ruutmeetrite või kuupmeetritega. Soojusenergia tarnija esitab elamule arve üldsoojusarvesti alusel, mis on kommertslik mõõteseade (vajab teatud aja tagant taatlemist). Korteriomanike vahel saab kulud ära jagada kas nimetatud määruse alusel või kasutades individuaalset arvestussüsteemi. Otsuse esimese või teise kasuks võtab vastu korteriühistu või korteriomanike üldkoosolek. ARVESTUSMETOODIKA Küttekulu individuaalse jaotamise süsteemi rakendamise eelduseks on see, et igal elanikul on võimalik saada nii palju soojusenergiat, kui ta soovib, ning vajadusel on võimalik ka tarbimist piirata. See tähendab, et küttesüsteem peab olema
annaabi.ee 
