Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Nagu suures heitluses iseseisvuse eest Saaremaa vallutamine 1227. a. tähendas võitlusjärgu lõppu, samuti sai nüüd saarlaste vastupanu murdmine lõppvaatuseks eestlaste taasvabastamise üritustele. Saaremaa alistamisega langes eesriie jüriööl alguse saanud võitluse-eeposele . Jüriöö tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru
Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Nagu suures heitluses iseseisvuse eest Saaremaa vallutamine 1227. a. tähendas võitlusjärgu lõppu, samuti sai nüüd saarlaste vastupanu murdmine lõppvaatuseks eestlaste taasvabastamise üritustele. Saaremaa alistamisega langes eesriie jüriööl alguse saanud võitluse-eeposele. Jüriöö tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla
23. august. 1939. MRP ja salajane lisaprotokoll tähendas Eesti kuulumist NSVLi.28. sept kirjutati alla baasidelepingulise. Eesti okupeeriti 1940. 1980ndate keskpaigas kujunes uus situatsioon. Seda aega võib vaadata läbi põhiseaduse aktide. Mitte eelpõhiseaduse, vaid kui põhiseaduse aktid. Esimene põhiseaduslik akt- akt, millega kinnitati sini-must-valge kombinatsioon Eesti rahvusvärvideks, rukkilill Eesti rahvuslilleks. Seda sümboolikat kasutati taasvabastamise teel järjekindlalt. Deklaratsioonid Eesti NSV Liidust rõhutas ülemnõukogu Eesti iseotsustamisõigust, kui konstitutsioonilise õiguseni välja. Tekkis suus diskusioon, mis keel kuulutada riigi keeleks. Eesti keele kuulutamine riigi keeleks lõi kindla aluse eesti rahva ja tema kultuuri arendamisele ning säilimiseks, oluline oli kohaliku omavalitsussüsteemi taasloomine, riigivalitsuse ja omahalduse eristamine. 19.august 1991 riigipöörde katse Moskvas, 20
vaatamata okupatsioonile, edasi de jure ja toimis ka tema 1937. a põhiseadus, mille alusel tegutses eksiilvalitsus) võiks pidada akti, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks (vrd 1937. a põhiseaduse § 6 lg 1) ning rukkilill ja suitsupääsuke Eesti rahvussümboliteks. Selles aktis on oskuslikult ühendatud riik ja rahvas, riiklikud ja rahvussümbolid. Sellist riigi ja rahva ühendamise taktikat kasutati taasvabastamise teel järjekindlalt, andes rahvale tema koha nii riigivõimu aluse ja kandja kui ka kõrgeima riigivõimuorganina. Rahva tähtsust taasiseseisvumisel näitavad ilmekalt ka rohkem kui 900 000 toetusallkirja, millele tuginedes võttis Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi.
annaabi.ee 
