8.1 Energiatõhususe mõjurid Elamute energiatõhusust iseloomustab aastane summaarne soojus- ja elektrikasutus (mis sisaldab kõiki tehnosüsteemide kadusid), mida kasutatakse: hoone sisekliima tagamiseks: o kütmiseks, o jahutamiseks, o ventilatsiooniks, o valgustuseks, vee soojendamiseks; elektriseadmete kasutamiseks. Energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju võetakse arvesse energiakandjate kaalumisteguritega: taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,75; kaugküte 0,9; vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1,0; maagaas 1,0; tahked fossiilkütused (kivisüsi jms.) 1,0; turvas ja turbabrikett 1,0;
välisseinte lisasoojustamine. Üksiku komponendi muutmisel arvutatud energiatõhususarvu on võrreldud arvutuste algolukorras arvutatud energiatõhususarvuga. Energiatõhususarvu muutust võrreldes esialgsega on väljendatud üksiku meetme kasutamisel saadava võimaliku energiasäästu protsendiga. Tarnitud ja kaalutud energiaerikasutuse arvutamistel juures on arvestatud järgmiste teguritega: energiakandjate kaalumistegurid: o ahiküte 0,75 (taastuvtoormel põhinev küte), o kaugküte 0,9, o maagaas 1,0, o elekter 1,5; soojusallikate kasutegurid vastavalt ruumide küte ja tarbevee soojendamine: o ahjud 0,6 ja 0,6, o kaugküte 1,0 ja 1,0, o gaas, kondensaatkatel 0,95 ja 0,92; soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur ning soojuspumba soojustegur: o radiaatorid 0,97, o õhk-vesi soojuspump, tarbevee soojendamine 2,3, o õhk-vesi soojuspump, kütteks 1,8.
annaabi.ee 
