· Ühe aine või ressursi keskkonnamõjuga- ainevooanalüüs; · Ettevõtte keskkonnamõjuga- keskkonnaaudit; · Keskkonna riskidega- riskianalüüs; · Ei võimalda arvesse võtta kõiki keskkonnamõjusid. 4.6 Ökoloogiline jalajälg 8.0-8.1 Ökoloogiline jalajälg näitab seda nähtamatut (kaudset) materjalivoogu, mida toote valmistamiseks tegelikult kulub. Ökoloogilise seljakoti võib arvutada eraldi: · Abiootilise- mittetaastuva ressursi kohta · Biootilise- taastuvressursi kohta (vesi, õhk, mets) Ökoloogiline jalajälg on loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse- saasteaine, ressursside, jäätmete taastootmiseks, saasteainete assimileerimiseks. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. · Kui jalajälg on < olemasolevast pinnast = SÄÄSTLIKKUS
koopereeruma ja niiviisi kätte saama ka suuri saakloomi, kellest üksikul isendil jõud üle ei käi. Nt on leitud, et šaakalid on paarikaupa küttides neli korda efektiivsemad kui üksinda • rohkem aega toitumiseks – Seoses sellega, et kõrgenenud valvsusastme tõttu võivad kiskjate poolt ohustatud loomad ennast seltsingus viibides julgemini tunda, saab iga üksik isend grupis viibides olla vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks • süsteemne taastuvressursi kasutus – Nagu selgus peatükist 7, on iseuuenevast toiduressursist (rohi, nektar jms) toituvatel loomadel kasulik külastada toitumiskohti süstemaatiliselt, kindlate ajavahemike järel, mis võimaldab ressursil vahepeal piisavalt taastuda. Kui isendid liiguksid alal koordineerimatult igaüks omaette, oleks neil pidevalt suur tõenäosus sattuda kohta, mille keegi on alles äsja tühjendanud. Selle vältimiseks on kasulik liikuda
annaabi.ee 
