kasvuhoonegaasid e tekkimisel on maailma mastaabis väga väike. ` Kuigi 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud, on Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 25–30% rohkem soojust kui Helsingis. KODUS - eelista puu-, päikese- vm taastuvenergial põhinevat kütet, linnas on suhteliselt säästlik gaasiküte - toatemperatuuri langetamine 1°C võrra hoiab küttekulu kokku 6% - vähenda soojakadusid akende toppimise ja seinte soojustamisega - kasuta vett säästlikult, eriti sooja vett - kasuta säästulampe, mehaanilisi ja energiasäästlikke kodumasinaid -anna oma tarbetud riided jm asjad teistele, kes võivad neid vajada -sorteeri oma prügi ja komposteeri toidujäätmeid - eelista lähemal asuvaid igapäevateenuseid
Va tuul Sissejuhatus Maailmas hakkavad taastumatud energiaallikad otsa saama nagu näiteks: nafta, süsi ja uraan. Maailma Energeetikanõugogu ennustab,et kogu maailma energiavajadus kahekordistub aastaks 2050. Ainukene võimalus on hakata kasutama säästlikke ja taastuvaid loodusvarasid, näiteks päikest, tuult,merelaineid ja biomassi nagu põllumajandus- ja metsandusjäätmed. Taastuvenergia eelised Taastuvenergial on palju eeliseid kuna see on keskonnale parim ja samas aitab taastuvenergia kasutuselevõtt luua uusi töökohti.Suurim eelis on aga see, et taastuvenergia aitab igal riigil säilitada oma iseseisvust ja mitte teistest sõltuda.Näiteks osad riigid Venemaast.Kui Euroopa Liidus ei hakataks kasutama taastuvat energiat, tuleks umbes järgneval 30 aastal importida umbes 70% EL energiast ja me ei oleks siis enam nii iseseisvad
külgi. Roheline mõtteviis säästab loodust. Kui toota tuuleenergiat, siis ei pea me muretsema, et keskkonda satub kahjulikke gaase. Põlevkivist elektri tootmisel see aga juhtub ning igal aastal satub keskkonda päris palju süsinikdioksiidi ja väävlit. Nende gaaside tõttu toimuvad igal aastal loodust hävitavad happevihmad. Kui me ei paiskaks õhku kahjulikke gaase, siis jääksid olemata ka loodust hävitavad tegurid. Taastuvenergial on ka negatiivseid külgi. Tuuleenergia tootmisel oleks üks negatiivne aspekt see, et turbiine saab kasutada vaid sobiva tuule korral. Kui tuul on liiga vaikne või liiga vali, siis ei saa energiat toota. See aga tingib selle, et tuuleenergia on ebastabiilne. Kui tuul ei puhu, siis ei ole kuskilt ka energiat võtta. Elekter on aga see, millele tänapäeva kaasaegne ühiskond üles ehitatud on. Haiglad, tootmisettevõtted, kauplused ja sajad miljonid kodud - kõikjal
Kuid kas me kujutame elu ette ilma sõidukiteta? Vaevalt, sest inimeste elutompo on muutunud kiireks ja vahemaad, mida igapäevaselt läbima peame on muutunud üsna pikaks, rääkimata siis veel reisimesest küll töö tegemise kui ka meelelahutuse eesmärgil. Päris kindlasti ei saa me üldse ilma sõidukiteta, kuid oleks vaja võtta kasutusele keskonna säästlikumad autod, mis tarbivad vähem kütust või töötavad lausa taastuvenergial. Eestis hakkab hoogustuma elektriautode süsteem, kuid meie riigis toodetakse ju elektrit põlevkivist, mille kaevandamiseks kulub palju ressursse, põletamisel tekivad mürgised ühendid ja jääkproduktiks on palju tuhka. Seega pole minu arvates elektriautod Eesti riigis kõige parem lahendus. Kuid samm edasi on seegi, sest vähemalt ei tekita elektriauto heitgaase ja on müra vähem. Minu arvates võiks veel edasi arendada vesinikul sõitvaid autosid. See võib olla tuleikulahendus
5-8$ ühe tonni lisatava CO2 kohta, hinnatasemel 90 US$/barrel võib seeläbi kasum ulatuda 70 US$/1 t CO2 lisandi kohta. Keskkonnale tähendab 1t lisatud CO2 abil pumbatava nafta põletamine 3t CO2 lisandumist. Elektrienergia tootmise meetodid Soojuselektrijaamad: Tuumaeenergetika Fossiilsete kütuste põletamine (nafta, gaas, süsi jt.) Geotermaalenergial põhinev Jääkenergia (prügimäed, heitvesi, metallurgia) Taastuvenergial soojuselektrijaamad: Biomassielektrijaamad Taastuvatel energiaallikatel põhinevad: Päikeseenergia Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia CO2 kahandamine Keskkonnakaitselisest seisukohast lähtuvalt on energeetikasektori tähtsaimaks eesmärgiks õhusaaste ja eriti CO 2 emissiooni kahandamine. Nt. USA-s pärineb üle 90% CO2 emissioonist fossiilsetest kütustest. Uued tehnoloogiad fossiilsetel kütustel
elektrienergia saamiseks puudub. [4] Tuuleturbiinid ei saasta õhku ega eralda kasvuhoonegaase, nagu seda teevad elektrijaamad, mis kasutavad fossiilseid kütuseid – kivisütt, maagaasi või põlevkivi. [5] Tuuleenergia on kodumaine energia. Eesti riigi tuulevarud on külluslikud. Perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/s, on Eestis võrdlemisi palju. [5] Tuuleenergeetika tugineb tuule taastuvenergial, mis ei saa otsa. Tuul on tegelikult päikeseenergia tüüp, mida põhjustab atmosfääri ebaühtlane soojendamine Päikese poolt, Maa pöörlemine ja Maakera pinna korrapäratus. [5] Tuuleenergia on tänapäeval üks odavamaid taastuvenergia liike. Oma eluea jooksul toodab üks tuulegeneraator umbes 80 korda rohkem energiat kui kulub tema tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks. [5] Tuuleenergia sobib energia tootmiseks ka kohalikul tasandil, nt saartel. [5] 3
annaabi.ee 
