Kiviõli 1 Keskkool Kätlin Palm 7b Päikeseenergia ja taastuvenergia Kiviõli 2006 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on Päike? · Päikeseenergia · Päikeseenergia skeem · Taastuvenergia · Taastuvaenergia pilt · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Päike Päike on Kosmose ruumi täht. Päike on nagu põlev pall ta on väga kuum. Päikese ümber keerlevad planeedid. Päike on Maale lähedamal kui gaashiiglased. Kuigi on Päike planeet Maast kaugel. Päikeseenergia Päikeseenergia on taastuvenergia. Päikeseenergiat saab veel kasutada umbes viis miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab
tasu on 0,0089/kWh; elektriaktsiis 0,00447/kWh 14.05.2018-20.05.2018 kulus elektrit päevasel ajal 18 kWh ja öisel ajal 14 kWh, kokku kulus 32 kWh Elektrienergia arvutamine Elektrienergia tasu 1 kWh = 0,0581 32 kWh*0,0581 = 1,8592 20% käibemaks 1,8592*20/100 = 0,37184 Koos käibemaksuga = 2,23104 Võrguteenuse tasu arvutamine: Elektri edastamine 0,0528/kWh 32kWh*0,0528 = 1,6896 Taastuvaenergia tasu 0,0089/kWh 32kWh*0,00447 = 0,14304 Elektriaksiis 0,00447/kWh 32kWh*0,00447 = 0,14304 Võrguteenuse maksumus kokku 1,6896 + 0,2848 + 0,143+4 = 2,11744 20% käibemaks 2,11744*20/100 = 0,423488 Koos käibemaksuga = 2,540928 Nädala jooksul kulutatud elektri maksumus kokku: elektrienergi 2,23104 + võrguteenud 2,540928 = 4,771968 = 4,77 4. Arvan, et selline elektrikulu on tasukohane. Elektrikulu oleks kodus väiksem kui paralleelselt ei põleks nii põrandalamp, kui ka laelamp
Õhuresostuse vähendamiseks Eestis luuakse tuuleparke ja kasutatakse järjest enam päikeseenergiat. Kuid kas need tasuvad ära, kui Eesti kliima juures oleks vaja kulukaid tuuleparke suures laotuses, sest paarist tuulegeneraatorist ei piisa. Taastuvenergi on küll loodussäästlik, kuid ei rahulda Eesti piires tarbijate vajadust. Asudes Läänemere kaldal on potentsiaali, kuid selleks peaks terve ranniku täis ehitama. Arvan, et geograafiline asukoht ja tingimused Eestis soodustavad taastuvaenergia tootmist, kasvõi vähehaaval, et pikemas perspektiivis vältida õhuresostust. Rohelise mõtteviisiga tarbimisühiskonnas kohtab harva inimest, kes oleks metsaraie poolt, kuid samas need kodanikud ise tarbivad ja soovivad järjest rohkem, mis viib metsa maha võtmiseni. Vajatakse ruumi uuteks asulateks, järjest laienevateks linnadeks ning ehituslikku saematerjali. Suurlinnad, kus on õhureostus eriti suur, oleks vaja rohelisi alasid,
Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam. Vähenes jälle pärast taasiseseisvumist (ekspordi vähenemine, uus tehnoloogia). Turvas (aastas 1 milj tonni), suurimad rabad, kus toodetakse on Tootsi ja Lavassaare Pärnumaal ning Sangla Tartumaal. Kuivendatud turvast kasutatakse peamiselt küttebriketina, aga ka väetisturbana. Roheline energia – hüdroenergia (Linnamäe Jägala jõel), tuuleenergia (Virtsu, Lääne-Eesti saared, Viru-Nigula, Pakri). Tänapäeval on taastuvaenergia osatähtsus energia kogutarbimisest suurenenud 10 % (samas elektri kogutarbimises vaid 1,5 %). Metsatööstus on puidutööstuse üks allharusid, mis toodab nii kütte- kui tarbepuitu (saematerjal, paberipuit ja vineeripakud). Eesti üks suurimaid metsatööstusettevõtteid on Imavere Saeveski Järvamaal (aga ka Püssis ja Pärnus). Väheväärtuslik puit läheb kütteks ja tuletikkudeks (Viljandi). Keemilisel töötlemisel tehakse tselluloosi (paber ja papp).
annaabi.ee 
