Tajupetted hallukad, illusioonid Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis, nägemis, maitsmis,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid. Psühhosensoorsed häired moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega. Sensoorse sünteesi häired. Agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon. Agnoosia tajumise objekti taastundmise häire. Optiline agnoosia, akustiline A, taktiilne A. Derealisatsioon ruumitajuhäired tajutakse moonutatult objekti ruumilisi suhteid või parameetreid mõõtmed, proportsioonid, asetus. Ajatajuhäired. Depersonalisatsioon - - kehaskeemihäire ei taju õigesti kehaosade asetust ja proportsioone. - anosognoosia võimetus tajuda tegelikku kehalist defekti või puuet - psüühiline depers. muutus '' mina'' ühtsuse ja järjepidevuse tunnetuses.
7+/-2 ühikut Pikaajaline mälu materjali säilitamine on pikem, pikkust on raske määrata, iseloomulikuks omaduseks on suur/piiramatu maht. Mälu paraneb, sest: 1) Mälu maht muutub suuremaks 2) Infot õpitakse töötama kiiremini 3) Muutuvad mälustrateegiad (seoste loomine jne) 4) Tekib parem teadmine mälust (nt tean, kui kiiresti suudan luuletuse pähe õppida). 5) Üldistamisvõime paraneb Imikuiga tahtmatu mälu, taastundmise periood on 8-9 kuusel lapsel 2-3 nädalat (nt ei tunne ema ja isa ära, kui nad on 2-3 nädalat ära olnud). Väikelaps tahtmatu mälu, sõnamälu võib väga hea olla, kuna see seostub tegevusega. Koolieelik hakkab arenema tahteline mälu, ülekaalus on kujundimälu ja hakkab arenema sõnalis-loogiline mälu. Kooliiga Tahteline omandamine on juhtiv mälu vorm ja intensiivselt areneb sõnalis-loogiline mälu.