1 Faase võib nimetada tsüklilisteks, kuna neid korratakse järjepidevalt. Üks liigutus läheb sujuvalt üle teiseks. Faasid on jagatud kaheks: veojõu- ja taastumisfaas. Kui vaadata neid kahte samaaegselt, on näha et piltidel 1 ja 6 on asend identne, ainult vastupidine. Pildil 1 on vasak jalg veojõufaasis ja parem jalg taastumisfaasis. Pildil 6 on täpselt vastupidi parem jalg veojõufaasis, vasak jalg taastumisfaasis. Veojõufaasi on näha piltidel 1-5 ja taastumisfaasi piltidel 6-10. Sõidu ajal ei ole kehatüvi vertikaalses asendis vaid pigem kummargil.2, 4 Veojõufaas 1 2 3 4 5 Taastumisfaas 6 7 8 9 10 Anatoomiline analüüs Veojõufaas Hüppeliigese dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga pronatsioon (mm
Tänu ületaastumisele on organismi saavutusvõime ja energiavarud teatud aja vältel suuremad kui enne pingutuse algust. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse kasvule. Selline suurenenud saavutusvõime ei püsi aga kaua. Kui uut koormust ei järgne, langeb saavutusvõime endisele tasemele. Sellepärast peab treening olema süstemaatiline ja kindla sagedusega. Juhuslik harjutamine ei vii edasi. Seega sõltub treeninguefektiivsus sellest, millisesse taastumisfaasi langeb järgmine koormus. Kui treeningute vahe on liiga pikk ning selle vältel jõuab suurenenud saavutusvõime mööduda, siis uus pingutus algab jällegi endiselt tasemelt. Sel juhul töövõime ei kasva. Kui aga treeningute vahed on liiga lühikesed ja organismi töövõime ei ole suutnud taastuda, võib võimete paranemise asemel välja kujuneda krooniline kurnatusseisund. Organismi saavutusvõime kasvab vaid juhul, kui järgmine koormus langeb ületaastumisfaasi.
annaabi.ee 
