kaevandamise ning töötlemise mõju keskkonnale. Minu töö peamiseks allikmaterjaliks on internetist leitud ajakirja Eesti Loodus artiklid. Turvas Turvas on taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete. Turvas tekib taimeosakeste - turbasambla (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede - jäänustest soodes, kus need täielikult ei lagune, kuna vees on hapniku vähe. Turvas on taastumata loodusvara. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1 mm aastas. Eestis on aastatuhandete jooksul turbakiht kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Tavaliselt on kihi paksus soostiku keskosas 5-7 m, äärealadel 1-2 m. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on turba koostis muutuv ja mitmekesine. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Turvas Esinemiskohad
Sufitsiit-ülejääk: tekib olukorras, kus pakkumine on suurem kui nõudlus 12. Mida tähendab alternatiivkulu? Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on saamata jäänud tulu parimast kasutamata jäänud võimalusest 13. Mida tähendab ressurss? Ressurss on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamiseks 14. Mis on taastuvad loodusressursid? Loodusvarad, mis on võimelised taastuma (vesi, õhk, muld, taimed, loomad, puit) 15. Mis on taastumata loodusressursid? Loodusvarad, mida looduses juurde ei teki või tekib väga aeglaselt (maavarad nt kivisüsi, nafta, rauamaak, turvas) 16. Majanduse mõiste. Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi 17. Mis on tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus?
1910-Asutati Vaika Linnukaitseala- esimene looduskaitseala Eestis. 1935-võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Miks kaitsta loodust: a)esteetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga. b)esteetilised-ilus silmale. c)teaduslikud-teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika-toit. d)majanduslikud- mida me hakkame sööma, kaubandus. e)ressursilised- taastuvad ja taastumata maavarad. 2)Demograafiline plahvatus: 19saj alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda. Järgmine rahvastiku kahekordistumine toimus veelgi kiiremini-72 aastaga. Sellist rahvaarvu kiiret plahvatuslikku kasvu lühikese aja jooksul nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. (2008 a. alguses elas Estis 1,34miljonit inimest). 3)Urbanisatsiooniks nimetatakse linnade pidurdamatut kasvu.
Looduse mõjude seas on ümruskonna ja merede risutamine, loomaliike hukkumine, pikk lagunemise periood, kasvuhoonegaaside tekke. Majandusele on ka märkimisväärsed mõjud: väga kallis ringlussevõtt ning nafta ressurside ammendumine. Plastmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks kasutatakse umbes 4% maailma naftatoodangust. Kilekottide korduvkasutamisel, on võimalik hoia kokku liigi 30% maailma naftakasutusest, see on oluliselt suur panus taastumata ressurside säilitamiseks. Negatiivse mõju vältimiseks on vaja kilelottide tarbimist vähendada. Paljudel riikidel on juba olemas mingid piiramised ja keelustamised kilekottide kasutamise suhtes. Eestis ka kavatsetakse kilekottide tarbimistingimusi muutuda. Küsitlus näitas, et Tallinna elanikud teavad kilekottide keskkonnaohtlikusest ning on nõus keelduma nendest alternatiivide olemasolul.